. .
.
T�na on teisip�ev, 21.05.2024, kell on 17:30        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. V�rsked luuletused .
   
« Eelmine  Leht: 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  ...   298  299  300   Järgmine »

Nurmenukk ja kurat

Lasin nurmenukul liiga kaua itseda,
nii kaua, et noppis ta keegi teine.
kskikne, nartsissistlik, maailm ei prle mber minu,
nd pevad lbi olen rnnanud ma lbipaistmatus pilus.

Kndisin taaskord sihita,
olin sattunud ma kohta, kus ei ole mistlik olla kaitsekihita.
Vaatasin ma kella ja sain aru, kes see olemus seal on.

Ma ei tahtnud surra, kuid tahtsin nha lppu.
Tundsin, kuidas muutis ta hurhku.
Mu ninast voolas verd,
ta nol oli irve, sest mu mber oli nha kurjadest varjudest merd.

Ta lpetas vaikuse ja lausus: ,, Tule tee lahti see."
Enda ette mtlesin: ,, Aga mis siis kui ei tee?"
Siiski vaevas mind ikka see, sama nurmenukk.

Ristmikul lamaval raamatul oli verega kaetud lukk,
oli vaja tegutseda kiirelt, kuna valmis kirema, oli kukk.

Avasin ma raamatu ja kirjutasin sinna oma nime.
Kas olin ma olnud pime, ei, ma olin olnud loll.
Mu sdamelt langes kivi, mis kaalus tonn,
kuid nd ei olnud mul enam sda, mis saaks vpatada kui vastu tuleks koll.

Ma olen sasipuntras, mu kehast kadunud on kolm veretilka.
Jrgmine pev ngin, kuidas see nurmenukk mu poole pilkas.
armastus, lugu
Lisas: MarkMenace @ 2020-07-08 Hinne: 5


Mu kass on vana

Mu kass on vanamutt,
toa prandal karvatutt.
Pevad lbi miskit rgib,
peaaegu nagu lammas mgib.

Kassikausist vett ei joo,
akvaariumibuljong -
parem too.
Olnud mitmeid kordi ema,
kassipojad ttand teda.

Nrvid enam pole need iged
Rahu, vaikust nuavad pinged.
Istub nd siin, naudib pikest,
millest mtleb, tooge niteks.

Kas mtleb vahest hommikuti,
et vanus tungind tema luuni.
Elab hetkes ainult vaid,
lunib vahetvahel paid.

Vahest ksindust ta eelistab,
Ja nukralt kedagi hatab.
Ta vsinult ringi jalutab,
ning hte nurka jllitab.

Vahest pevad lbi magab,
ja sa eriti ei taha.
Vtan siis ta hellalt slle,
kallistan, ta vastab mulle.

Olen vga tnulik,
et vahest mind ka lohutas.
Kui pisaraid mu silmil tekkis,
ta oma seltsi mulle kinkis.

Ja alati siis parem hakkas,
ikka justkui mulle rkis:
"Minu armas sber sa,
kik saab korda, luban ma."

Oh mida teen ma sinuta,
kui enam sa ei pilguta.
Nii kurb on selle peale melda,
nendest mlestustest knelda.
Kass vanadus lemmikloom elukul
Lisas: Minumull @ 2020-04-22 Hinne: 5


Viimane palve - Uno Sikeme

Miks on see kiri sul, ema,
siin katkenud poolelt realt?
Kas sa ei tule siia enam
kunagi tagasi sealt?

Snade helisev kaja
jdavalt vaikis su suult.
Hrmatist alla veel sajab
kalmistu lehetult puult.

Keegi ei kohenda ssi,
leegile halge ei sea.
Miks enam ema ei ksi:
"Kas on sul halb siin vi hea"?

Vastused vaikivad kivis,
tuul aina keerutab lund.
Haudade hletus rivis,
puhkad sa igavest und.

Lksid siit viimase talve
viimasel lumisel teel.
Tasa nd sosistan palve,
sulle muemake veel.

Kannan su kalmule prja
ma valgetest roosidest.
Suure ja pisaraist mrja
tasuks su heade eest.
Uno Sikeme, ema, kiri, talv, roosid
Lisas: ragged @ 2020-04-17 Hinne: -


Hingedepev - Uno Sikeme

Puud vaikusesse tardunud on talves,
nad varjudega puudutavad maad.
Ma sbra kalmu juures peatun palves,
kui taevavlvil thed sravad.

Siis knlatulukesi aknalaual
ka kadusoojas helendama lb,
rn thesra armastuse haual
kui hingevalus helgib lbi .

Sel l sa kuuled tulijate sammu
ja mrkad puude varjus ootajaid.
Taas kordub see, mis ununenud ammu,
ned silmi teelt su poole vaatavaid.

Sel l kik hinged koju tulla tahaks,
sel l ei seata riivi koduust.
Sel l ei panda vraid hli pahaks,
sel l kib ringi palju igatsust.

Saan oma leinavalust teada anda,
kui lilleit su kalmu peale sen.
Vin oma palveid veelkord le anda,
on hingedele selleks jetud pev.
Uno Sikeme, hingedepev, vaikus, talv, , leinavalu
Lisas: ragged @ 2020-04-17 Hinne: 2


Johann Kleri kalmul - Uno Sikeme

Nii raske on rkida elust,
mis kaugemal kodumaast kulges.
Ta maailma murest ja ilust
seal luendeid maalida julges.

Mu mber on ristide rivi,
aprillikuu hangede vilu.
Ma pan ees pisarais kivi
siin snaga maalida ilu.

Veel sajanditaguses leinas
siin kiriku taga nen jrve.
Meil kasvanud lillest ja leivast
loen mure ja nukruse vrve.

Mu krval on kuulsuste nimed
ja kalmude luitunud sildid.
On kusagil alles need imed,
su maalitud altaripildid.

Siit tulija tagasi vaata,
ne vlu ja armastust tdes.
Vid snumeid taevasse saata
me rahumelt kalmistudes.

Kes lhetab krgustest maale
seal rndavaid valgusekiiri?
Neist Eestimaa mees maalis maale,
kus ilul ei olegi piiri.

Siin rndurid peatuvad pavles
ja rmus on kikide tuju.
Veel sajandeid seisab siin valves
me kunstniku kivine kuju.
Uno Sikeme, elu, kodumaa, maailm, mure, ilu, pisar, kuulsus, Johan Kler, rndur, palve, sajand, kunstnik
Lisas: ragged @ 2020-04-17 Hinne: -


Uuestisnd - Uno Sikeme

Miks enam pilvede pinnalt ei puna
koidiku helendav helk,
taevas mu kohale valgust ei kuma,
tumm on ta thitu telk?

Miks kik mu mber on phamas palves,
tuli must nagu muld?
Kas keegi on valguse vraval valves
varjamas pikese tuld?

Peatus su laevuke varjude rannal,
seal, kuhu pike ei ne.
Tuleb kord aeg, kus sa uuesti annad
tusvale koidule ke.

Usume kike, mis aitaks veel tuua
elule tagasi sind.
Unistus, suudad sa sildasid luua
sinna, kus lahkus su hing.

Mlestus, rgi veel lillede keeles
meiega siin mni tund.
Mdunud rmud meil psivad meeles,
puhka nd muretut und.

Lind sulle laulab ja taevathti srab,
tuul kaugelt snumeid toob.
Kuni taas avanev valguse vrav
maailma avatuks loob.
Uno Sikeme, uuestisnd, pilv, , muld, unistus, mlestus, lillede keel, rm, taevatht, snum, maailm
Lisas: ragged @ 2020-04-17 Hinne: -


Viimane lend - Uno Sikeme

Ka pilvede teel on end varjamas ohud
ja saatuse tahe vib olla siin karm.
Kui pojad on soojadest sulgedest kodus,
neid hoiab seal elus emalindude arm.

Veel veidike teest, kodupesale viivast,
pidi lendama lind lbi pilvede seest,
piksenool tungis lbi tal mlemast tiivast,
viimne valguskiri kadus silmade eest.

Siis murtud tiivalk puudutas mulda,
tema suletud silm taevast aimata vis.
Talle langetas puu oma lehtedekulda,
puhkes kevadel ige ks meelespeais.

Kestab lindude lend kodupesade poole,
nende pilvede all, seal kus kmiseb ku.
Oma emalt saab linnupoeg toidu ja hoole,
saab ka taevasse tusmiseks lendamisju.

Elab vikene lindnurmel lhnavas rohus,
soojas sulgedest pesas hea olla on tal.
Jlle tidetud saab emalindude kohus,
sest nokatis toitu on teel taeva all.
Uno Sikeme, pilved, saatus, linnud, emalind, suled, kodupesa, tiivalk, linnupoeg, pesa
Lisas: ragged @ 2020-04-17 Hinne: -


Veel eile - Uno Sikeme

Eile veel lksime sinuga midagi looma,
siis oli su tegudes lustakas rm ja rutt.
ht tassikest teed sa kutssusid endaga jooma,
seal oli meil ajada thtsate asjade jutt.

htuse pikese saatsime heskoos looja,
seekord nii kaua mul lahkudes hoidsid veel ktt.
Tundsin su peopesal endiste helluste sooja,
nd tean, see oli su viimane hvastijtt.

Veel suab siit le elutee pahuraid pilvi,
kib kuuskede ladvus eha ja koidikukuld.
taevas pleb siin thtede helkivaid silmi
jb igasse aknasse sinule mtlevat tuld.

Rannale astutud jlg taandub lainetevahtu,
ks hetk psib langevast thest helendav joon.
Vaid sdamesoojus on see, mis kiirelt ei jahtu,
maamulla rpest ta mlestust tagasi toob.
Uno Sikeme, eile, rm, pike, heskoos, hommik, kuused, taevas, rand, sdamesoojus
Lisas: ragged @ 2020-04-17 Hinne: -


Sel viimsel teel... - Uno Sikeme

Me lootsime, et ikka veel sa tuled,
su pilt kui phapevahommik oli soe ja hell.
Me lootsime, et enne kui sa silmad suled,
suu tleb kik, mis elda sdamel.
Me ainus soov, et roos koos sgisega teel ei sureks
ja rm, mis elus saatis meid,
veel nnda kiiresti ei muutuks mureks.
Kuid unistus, mis eile sulle sdamesse mahtus,
koos valgusega tna suvesse lahkus.
ks pisar rnal ielehel kiigub...
Nii nutab koduaias ksik roos,
teel leinaprgi pikas rivis liigub,
sel kitsal rajal minnakse nd koos.
Ktt toetanvastu kallist koduseina,
kuum suvepev suurt kurbust kuulutab.
Siis alles mistma hakkan inimeste leina,
kui pisar enda pske puudutab.
Miks nutad, tuul? Lill, saadad lhna teele?
Miks ite keskel vaikid, laululind?
Ma tahan tlkida te tunded inimeste keelde,
niikaua, kui veel kuulatakse mind.
Koos muret kanname siin kalmu musta ruutu
su nimi igaveseks raiutud on kivitahus,
siin meie vahel enam midagi ei muutu.
Siin vaikne on, siin puhkavad kik rahus.
Jb mlestus nd prjaks pimituna.
Sind meenutama lille ilumeeles.
J kalmu juurde knla leegikuma,
ja snad lohutamka armsas eesti keeles.
Uno Sikeme, viimne tee
Lisas: ragged @ 2020-04-02 Hinne: -


Laul uneta unele - Uno Sikeme

Nukralt vaikivad puud,
tummalt helgivad thed.
Oma hletul suul
aeg neil radadel lheb.

Tuule sahisev viis
kandis endaga mure,
meie hinge ji siis
ja seal iial ei sure.

Laulu snatu keel
oli ootamas algust,
kuid ta pev oma teel
oleks vajanud valgust.

Seisab vikene haud
res kalmistu raja.
Vaikib laulmata laul,
elab siin tema kaja.

Oli ootus ka siis,
selles mduvas ajas,
snu igatsev viis
enda juurde kord vajas.

Kui on tulnud mu pev,
siia rajale astu,
unevaikusest ked
mulle siruta vastu.

Kestab vaikuse tund
pikse helgi ja lumes.
Koos siin magame und
oma uneta unes.
Uno Sikeme, uni, kalmistu, haud, vaikuse tund, lumi, pike
Lisas: ragged @ 2020-04-02 Hinne: -

« Eelmine  Leht: 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  ...   298  299  300   Järgmine »
. .


Warning: Undefined array key "version" in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 1505