|
 |
Värsked luuletused |
 |
| |
|
|
| Nii raske on rääkida elust,
mis kaugemal kodumaast kulges.
Ta maailma murest ja ilust
seal lõuendeid maalida julges.
Mu ümber on ristide rivi,
aprillikuu hangede vilu.
Ma püüan ees pisarais kivi
siin sõnaga maalida ilu.
Veel sajanditaguses leinas
siin kiriku taga näen järve.
Meil kasvanud lillest ja leivast
loen mure ja nukruse värve.
Mu kõrval on kuulsuste nimed
ja kalmude luitunud sildid.
On kusagil alles need imed,
su maalitud altaripildid.
Siit tulija tagasi vaata,
näe võlu ja armastust töödes.
Võid sõnumeid taevasse saata
me rahumäelt kalmistuöödes.
Kes lähetab kõrgustest maale
seal rändavaid valgusekiiri?
Neist Eestimaa mees maalis maale,
kus ilul ei olegi piiri.
Siin rändurid peatuvad pavles
ja rõõmus on kõikide tuju.
Veel sajandeid seisab siin valves
me kunstniku kivine kuju.
| | Uno Sikemäe, elu, kodumaa, maailm, mure, ilu, pisar, kuulsus, Johan Köler, rändur, palve, sajand, kunstnik | | Lisas: ragged @ 2020-04-17 | Hinne: - |
| Miks enam pilvede pinnalt ei puna
koidiku helendav helk,
taevas mu kohale valgust ei kuma,
tumm on ta tähitu telk?
Miks kõik mu ümber on pühamas palves,
öö tuli must nagu muld?
Kas keegi on valguse väraval valves
varjamas päikese tuld?
Peatus su laevuke varjude rannal,
seal, kuhu päike ei näe.
Tuleb kord aeg, kus sa uuesti annad
tõusvale koidule käe.
Usume kõike, mis aitaks veel tuua
elule tagasi sind.
Unistus, suudad sa sildasid luua
sinna, kus lahkus su hing.
Mälestus, räägi veel lillede keeles
meiega siin mõni tund.
Möödunud rõõmud meil püsivad meeles,
puhka nüüd muretut und.
Lind sulle laulab ja taevatähti särab,
tuul kaugelt sõnumeid toob.
Kuni taas avanev valguse värav
maailma avatuks loob. | | Uno Sikemäe, uuestisünd, pilv, öö, muld, unistus, mälestus, lillede keel, rõõm, taevatäht, sõnum, maailm | | Lisas: ragged @ 2020-04-17 | Hinne: - |
| Ka pilvede teel on end varjamas ohud
ja saatuse tahe võib olla siin karm.
Kui pojad on soojadest sulgedest kodus,
neid hoiab seal elus emalindude arm.
Veel veidike teest, kodupesale viivast,
pidi lendama lind läbi pilvede seest,
piksenool tungis läbi tal mõlemast tiivast,
viimne valguskiri kadus silmade eest.
Siis murtud tiivalöök puudutas mulda,
tema suletud silm taevast aimata võis.
Talle langetas puu oma lehtedekulda,
puhkes kevadel õige üks meelespeaõis.
Kestab lindude lend kodupesade poole,
nende pilvede all, seal kus kõmiseb kõu.
Oma emalt saab linnupoeg toidu ja hoole,
saab ka taevasse tõusmiseks lendamisjõu.
Elab väikene lindnurmel lõhnavas rohus,
soojas sulgedest pesas hea olla on tal.
Jälle täidetud saab emalindude kohus,
sest nokatäis toitu on teel taeva all. | | Uno Sikemäe, pilved, saatus, linnud, emalind, suled, kodupesa, tiivalöök, linnupoeg, pesa | | Lisas: ragged @ 2020-04-17 | Hinne: - |
| Eile veel läksime sinuga midagi looma,
siis oli su tegudes lustakas rõõm ja rutt.
Üht tassikest teed sa kutssusid endaga jooma,
seal oli meil ajada tähtsate asjade jutt.
Õhtuse päikese saatsime üheskoos looja,
seekord nii kaua mul lahkudes hoidsid veel kätt.
Tundsin su peopesal endiste helluste sooja,
nüüd tean, see oli su viimane hüvastijätt.
Veel sõuab siit üle elutee pahuraid pilvi,
käib kuuskede ladvus eha ja koidikukuld.
Öötaevas põleb siin tähtede helkivaid silmi
jääb igasse aknasse sinule mõtlevat tuld.
Rannale astutud jälg taandub lainetevahtu,
üks hetk püsib langevast tähest helendav joon.
Vaid südamesoojus on see, mis kiirelt ei jahtu,
maamulla rüpest ta mälestust tagasi toob. | | Uno Sikemäe, eile, rõõm, päike, üheskoos, hommik, kuused, öötaevas, rand, südamesoojus | | Lisas: ragged @ 2020-04-17 | Hinne: - |
| Me lootsime, et ikka veel sa tuled,
su pilt kui pühapäevahommik oli soe ja hell.
Me lootsime, et enne kui sa silmad suled,
suu ütleb kõik, mis öelda südamel.
Me ainus soov, et roos koos sügisega teel ei sureks
ja rõõm, mis elus saatis meid,
veel nõnda kiiresti ei muutuks mureks.
Kuid unistus, mis eile sulle südamesse mahtus,
koos valgusega täna suveöösse lahkus.
Üks pisar õrnal õielehel kiigub...
Nii nutab koduaias üksik roos,
teel leinapärgi pikas rivis liigub,
sel kitsal rajal minnakse nüüd koos.
Kätt toetanvastu kallist koduseina,
kuum suvepäev suurt kurbust kuulutab.
Siis alles mõistma hakkan inimeste leina,
kui pisar enda põske puudutab.
Miks nutad, tuul? Lill, saadad lõhna teele?
Miks õite keskel vaikid, laululind?
Ma tahan tõlkida te tunded inimeste keelde,
niikaua, kui veel kuulatakse mind.
Koos muret kanname siin kalmu musta ruutu
su nimi igaveseks raiutud on kivitahus,
siin meie vahel enam midagi ei muutu.
Siin vaikne on, siin puhkavad kõik rahus.
Jääb mälestus nüüd pärjaks põimituna.
Sind meenutama lille ilumeeles.
Jää kalmu juurde küünla leegikuma,
ja sõnad lohutamka armsas eesti keeles. | | Uno Sikemäe, viimne tee | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Nukralt vaikivad puud,
tummalt helgivad tähed.
Oma hääletul suul
aeg neil radadel läheb.
Tuule sahisev viis
kandis endaga mure,
meie hinge jäi siis
ja seal iial ei sure.
Laulu sõnatu keel
oli ootamas algust,
kuid ta päev oma teel
oleks vajanud valgust.
Seisab väikene haud
ääres kalmistu raja.
Vaikib laulmata laul,
elab siin tema kaja.
Oli ootus ka siis,
selles mööduvas ajas,
sõnu igatsev viis
enda juurde kord vajas.
Kui on tulnud mu päev,
siia rajale astu,
unevaikusest käed
mulle siruta vastu.
Kestab vaikuse tund
päikse helgi ja lumes.
Koos siin magame und
oma uneta unes. | | Uno Sikemäe, uni, kalmistu, haud, vaikuse tund, lumi, päike | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Siit teele tulid koos kaks
väikest jutuvestjat.
Teel sõlmiti siin sõprust
igavesti kestvat.
Kaks jäljepaari läksid
läbi lumeluhast,
kaks päiksekildu nõnda
säravat ja puhast.
Kaks taevavärvi oli
unistamist rinnas.
Paar sallikest ja memme
kootud kirjut kinnast.
Teed lumelagedad või
suve kõrged rohud.
Kes ütleks, kus või millal
peitumas on ohud.
Nii ootamatult katkes
poiste jäljerada.
Kas suudab aeg need hetkekd
meile andestada?
Kaks poissi kõrvuti kui
urvatibud pajus.
On kahel kalmukünkal
lilled lumesajus.
Teel lapsehääled veel on
helisemas kajas.
Need poisid sõpradeks nii
jäidki omas ajas. | | Uno Sikemäe, jutuvestja, päiksekind, kinnas, poisid, sõbrad, lumesadu, lapsehääled | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Üks mõte liigub peas kui höövel süsi,
siin pisarates peitus hingevaev.
On lilledel mu juures jälle püsi
ja küünlaleegist vastu vaatab aeg.
Ses ajas kuulen kodumetsa müha,
seal nutab vaigulõhnaline laas.
See paik, mis sulle lapsepõlvest püha,
on täna oma kaotust leinamas.
Need rõõmsameelsed naeratuste ajad
ja kodujärve taevavärvi veed.
Sealt kostavad veel mõned hellad kajad,
üks jäljepaar kui astuks koduteed.
Koos vaikselt vaatame veel küünlatulle.
Miks aeg nii kiirelt mööduda küll võis?
Laps tahtis rõõmu sosistada sulle,
käes koduaia kauneim lilleõis.
Ilm on me ümber kevadeiselt rõske,
kuid selles õhus liigub lõunatuul.
Me tunneme kui puudutaks siin põske
veel jumalaga jätuks ema huul.
| | Uno Sikemäe, mõte, lapsepõlv, püha, naeratus, kevad, ema, rõõm, lilleõis | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Mööda läinud ajast juttu
süda soovis kuulata.
Põimus imelisse uttu
lilleline noorusmaa.
Kerkis mälestus mu ette,
smad silmad, sama huul.
Naeratades omaette
lapsepõlve muiged suul.
Seespool sood ja eespool raba
koduküla kruusateel
Hing on vallatusteks vaba,
kandes aja "pärlikeed".
Selles kees me kooliaastad,
metsad, mäed ja heinamaa
Hea on üle pika aja
armsas paigas rännata.
Kiirustades vist ei näegi,
kuidas tunde tiksub kell.
Tuli aataid, tuli päevi
üksi olla südametel.
Palju elus käidud koole,
armsaks paigaks jäi vaid see.
Kohtumise paiga poole
ununesid aeg ja tee.
Kooliõuel õhtutunnil
põsk sul õrnalt õhetas.
Hing siin mälestuste sunnil
valud rõõmuks vahetas.
Räägi veel kord elust seda,
mida soovis kord mu hing.
Nüüd on hilja põgeneda,
istun siin jakuulan sind. | | Uno Sikemäe, elu, kool, aeg, hing, lapsepõlv, mälestus | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Üht rada, mis käimiseks kahele,
meis sündinud soov veel kord vajas.
Jäid minu ja päikese vahele
sa kevade värvide ajas.
Aeg lubas sel teerajal püsida
ja armunuid kaugele kanda,
et süda saaks südamelt küsida
ja tuksudes vastuseid anda.
See kevade päikeseahvatlus
sind koduteel suudlema sundis.
Sisi toimus mu südames plahvatus,
hing veelkord suurt armastust tundis.
Sain pilvena taeva all liikuda,
et vihmavett lillele tuua.
Sain linnuna puuoksal kiikuda
ja helisid laulule luua.
Mu süda sai sinuga harjuda,
teel puhusid lõuna poolt tuuled.
Hing rinnas võis niikaua karjuda,
kui kohtusid ootavad huuled.
Näen hetkel, kui mõelda saan sinule,
üht nooruse kaunimat filmi.
Kesk õitsevaid lilli jääb aasale
paar taevasse vaatavaid silmi.
Neid silmi ei unusta paadimees,
ei unusta need, kes sind näinud.
Õrn naeratus püsib veel silme ees,
kuid aeg on siit minema läinud. | | Uno Sikemäe, rada, päike, süda, kevad, pilv, lill, vihmamesi, lind | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| | | | | |
