. .
.
Täna on reede, 08.11.2024, kell on 09:28        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Kategooriad » Eesti autorid .
   

Viimane lend - Uno Sikemäe

Ka pilvede teel on end varjamas ohud
ja saatuse tahe võib olla siin karm.
Kui pojad on soojadest sulgedest kodus,
neid hoiab seal elus emalindude arm.

Veel veidike teest, kodupesale viivast,
pidi lendama lind läbi pilvede seest,
piksenool tungis läbi tal mõlemast tiivast,
viimne valguskiri kadus silmade eest.

Siis murtud tiivalöök puudutas mulda,
tema suletud silm taevast aimata võis.
Talle langetas puu oma lehtedekulda,
puhkes kevadel õige üks meelespeaõis.

Kestab lindude lend kodupesade poole,
nende pilvede all, seal kus kõmiseb kõu.
Oma emalt saab linnupoeg toidu ja hoole,
saab ka taevasse tõusmiseks lendamisjõu.

Elab väikene lindnurmel lõhnavas rohus,
soojas sulgedest pesas hea olla on tal.
Jälle täidetud saab emalindude kohus,
sest nokatäis toitu on teel taeva all.
Uno Sikemäe, pilved, saatus, linnud, emalind, suled, kodupesa, tiivalöök, linnupoeg, pesa
Lisas: ragged @ 2020-04-17 Hinne: -


« Eelmine Eelmine luuletus samas kategoorias

Veel eile - Uno Sikemäe

 Järgmine luuletus samas kategoorias

Uuestisünd - Uno Sikemäe

» Järgmine

. .