| Eile veel läksime sinuga midagi looma,
siis oli su tegudes lustakas rõõm ja rutt.
Üht tassikest teed sa kutssusid endaga jooma,
seal oli meil ajada tähtsate asjade jutt.
Õhtuse päikese saatsime üheskoos looja,
seekord nii kaua mul lahkudes hoidsid veel kätt.
Tundsin su peopesal endiste helluste sooja,
nüüd tean, see oli su viimane hüvastijätt.
Veel sõuab siit üle elutee pahuraid pilvi,
käib kuuskede ladvus eha ja koidikukuld.
Öötaevas põleb siin tähtede helkivaid silmi
jääb igasse aknasse sinule mõtlevat tuld.
Rannale astutud jälg taandub lainetevahtu,
üks hetk püsib langevast tähest helendav joon.
Vaid südamesoojus on see, mis kiirelt ei jahtu,
maamulla rüpest ta mälestust tagasi toob. | | Uno Sikemäe, eile, rõõm, päike, üheskoos, hommik, kuused, öötaevas, rand, südamesoojus | | Lisas: ragged @ 2020-04-17 | Hinne: - |
| |
