| | | | Juhuslik luuletus:
| Called The Night | Dim all the lights and let me hold you so tight
Turn the music a little way down low
Until the night is gone,you hold me so strong
Let me see you shine in the glow
What else can I do,I just fall in love with you
It feels so good if you´re by my side
With you I feel like a man,I feel all over again
As the wrong turns to right
We called the night and we called the day
Our love was just a heartbeat away
We called the night and we called the day
Our love was truely here to stay
We called the night and we called the day
More than our hearts were burning
We called the night and we called the day
When the wheels were turning
We dance in the moonlight all through the night
Unlock my heart by turning the little key
So much I want to say,you steal my heart away
Save your love in your heart for me
I close my eyes again,then I call out your name
You´ll want my love to take you higher
Under the lover´s sky,you know the reason why
You´re my one true desire
_______ | | tunded, armastus |
Lisas: modernT | | | | |
| | | | Viimati hinnatud luuletus:
| Nurmenukk ja kurat | Lasin nurmenukul liiga kaua õitseda,
nii kaua, et noppis ta keegi teine.
Ükskõikne, nartsissistlik, maailm ei pöörle ümber minu,
nüüd päevad läbi olen rännanud ma läbipaistmatus pilus.
Kõndisin taaskord sihita,
olin sattunud ma kohta, kus ei ole mõistlik olla kaitsekihita.
Vaatasin ma kella ja sain aru, kes see olemus seal on.
Ma ei tahtnud surra, kuid tahtsin näha lõppu.
Tundsin, kuidas muutis ta õhurõhku.
Mu ninast voolas verd,
ta näol oli irve, sest mu ümber oli näha kurjadest varjudest merd.
Ta lõpetas vaikuse ja lausus: ,, Tule tee lahti see."
Enda ette mõtlesin: ,, Aga mis siis kui ei tee?"
Siiski vaevas mind ikka see, sama nurmenukk.
Ristmikul lamaval raamatul oli verega kaetud lukk,
oli vaja tegutseda kiirelt, kuna valmis kirema, oli kukk.
Avasin ma raamatu ja kirjutasin sinna oma nime.
Kas olin ma olnud pime, ei, ma olin olnud loll.
Mu südamelt langes kivi, mis kaalus tonn,
kuid nüüd ei olnud mul enam süda, mis saaks võpatada kui vastu tuleks koll.
Ma olen sasipuntras, mu kehast kadunud on kolm veretilka.
Järgmine päev nägin, kuidas see nurmenukk mu poole pilkas.
| | armastus, lugu |
Lisas: MarkMenace | | | | |
|
| | | | Viimati lisatud luuletus:
| Nurmenukk ja kurat | Lasin nurmenukul liiga kaua õitseda,
nii kaua, et noppis ta keegi teine.
Ükskõikne, nartsissistlik, maailm ei pöörle ümber minu,
nüüd päevad läbi olen rännanud ma läbipaistmatus pilus.
Kõndisin taaskord sihita,
olin sattunud ma kohta, kus ei ole mõistlik olla kaitsekihita.
Vaatasin ma kella ja sain aru, kes see olemus seal on.
Ma ei tahtnud surra, kuid tahtsin näha lõppu.
Tundsin, kuidas muutis ta õhurõhku.
Mu ninast voolas verd,
ta näol oli irve, sest mu ümber oli näha kurjadest varjudest merd.
Ta lõpetas vaikuse ja lausus: ,, Tule tee lahti see."
Enda ette mõtlesin: ,, Aga mis siis kui ei tee?"
Siiski vaevas mind ikka see, sama nurmenukk.
Ristmikul lamaval raamatul oli verega kaetud lukk,
oli vaja tegutseda kiirelt, kuna valmis kirema, oli kukk.
Avasin ma raamatu ja kirjutasin sinna oma nime.
Kas olin ma olnud pime, ei, ma olin olnud loll.
Mu südamelt langes kivi, mis kaalus tonn,
kuid nüüd ei olnud mul enam süda, mis saaks võpatada kui vastu tuleks koll.
Ma olen sasipuntras, mu kehast kadunud on kolm veretilka.
Järgmine päev nägin, kuidas see nurmenukk mu poole pilkas.
| | armastus, lugu |
Lisas: MarkMenace | | | | |
|
