| Miks enam pilvede pinnalt ei puna
koidiku helendav helk,
taevas mu kohale valgust ei kuma,
tumm on ta tähitu telk?
Miks kõik mu ümber on pühamas palves,
öö tuli must nagu muld?
Kas keegi on valguse väraval valves
varjamas päikese tuld?
Peatus su laevuke varjude rannal,
seal, kuhu päike ei näe.
Tuleb kord aeg, kus sa uuesti annad
tõusvale koidule käe.
Usume kõike, mis aitaks veel tuua
elule tagasi sind.
Unistus, suudad sa sildasid luua
sinna, kus lahkus su hing.
Mälestus, räägi veel lillede keeles
meiega siin mõni tund.
Möödunud rõõmud meil püsivad meeles,
puhka nüüd muretut und.
Lind sulle laulab ja taevatähti särab,
tuul kaugelt sõnumeid toob.
Kuni taas avanev valguse värav
maailma avatuks loob. | | Uno Sikemäe, uuestisünd, pilv, öö, muld, unistus, mälestus, lillede keel, rõõm, taevatäht, sõnum, maailm | | Lisas: ragged @ 2020-04-17 | Hinne: - |
| |
