. .
.
T�na on laup�ev, 18.05.2024, kell on 22:02        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. V�rsked luuletused .
   
« Eelmine  Leht: 1  2  3  ...   7  8  9  10  11  12  13  14  15  ...   298  299  300   Järgmine »

Uno Sikeme - Elame sgaval maailma ses

Sinise taevaga jrvevee silma
sdant mul puudutas mai.
Rmu siin saabunud ilusast ilmast
niikaua oodatud sai.

Elasin aedade itsemisajas
punase nelgiga koos.
Sageli sprusest juttu siin vajas
lumena valendav roos.

Puaste tuultega suvised ilmad
saatsid neil itsemist seal.
Plesid lillede vrvikad silmad
mustade peenarde peal.

Jagas siit kigile vluvaid toone
ilule avanev pung.
Tstis neid krgele valguse poole
leegitsev itsemistung.

Unistus sageli titus meil kahel
rm oli mlemas peos.
Soovin, et ite ja tunnete vahel
psiks meil sbralik seos.

Vaatame lilli tis peenra pealt les,
mtetest tulvil on pea.
Elada sellise maailma sles
koos on meil retult hea.

Suudame hinges veel lputult kanda
ilu, mis loodus meil loob.
itsemisajas kik teistele anda,
oleks mu sdamesoov.
Uno Sikeme, sdamesoov, sprus, unistus
Lisas: ragged @ 2019-12-15 Hinne: -


Uno Sikeme - Uuesti leitud

Kord avastasin elu naerultte,
see oli sinu lapsemeeelne hing.
Ma oleks vinud surra nne ktte,
kui sa ei oleks maha jtnud mind.

Siit rmu poole painutades huuli,
hea tuju vljus silmasra seest.
Meid koduuel tihti naermas kuuldi
ja naerdud sai seal kogu sdamest.

Kui otsiksin need naerud veelkord les,
mis tookord kaduma jid klateel.
Sa toomepuu all istudes mu sles,
jid vaikseks viimse lahkumise eel.

Koos tulime sealt koju paljajalu,
meil hti muret polnud sdames.
Mu hinges hiljem peatus vras valu,
naer klateele maha ununes.

Aeg mdalinust unistama sundis,
suur sprus hingest kaduda ei saa.
Sind elu naeratusest ra tundis
ja saatus lubas meil veel kohtuda.

See oli meie kidud rada randa,
meis les leiti mlestuste seast
ja sellest, mis sai raamatusse kanda,
naer vastu vaatamas on kirjareast.

Aeg liiga palju meie elu muutis
lill ieilu tagasi ei saa,
kuid sda saladusi hoida suutis
ji meie nneaega ootama.
Uno Sikeme, lapsemeel, nn, rm, klatee, toomepuu, naeratus, nneaeg
Lisas: ragged @ 2019-12-15 Hinne: -


Uno Sikeme - Uskudes lillede ilusat hinge

Jlgides aedades aastate ringe
peenra ees peatuma jin.
Uskudes lillede ilusat hinge
vargsi neid vaatamas kin.

Kevade vluvat itsemistahet
sda mul tunda siin sai.
Enam ei eralda vrvide vahet,
siis kui on saabunud mai.

Roosade rooside noorusetoonid,
tulpidel punavad pead.
Puhkenud liiliad, nelgid ja moonid -
lihtsate lillede read.

Kutsuvalt keelitab matkajaid teele
sillerdav suvine kuum.
Pikene peidab end prnaalleele,
itsevad kastanipuud.

Plluteel kies nii sageli kohtan
siniseid lilli ma seal.
Elule meldes nii sgavalt ohkan,
kaasa neid vtma siit pean.

htuti igatsus istub mu krval,
laual on lilled ja leib.
Sinised silmad mind vaatavad rnalt,
usun, et armastan neid.

Lilledest kallim on mulle veel keegi,
temata aed oleks kurb.
Stab mu sdames tunneteleegi
kevadest unistav urb.
Uno Sikeme, matkajad, roosid, mai, kevad, aastate ring, pllutee, igatsus, tunneteleek
Lisas: ragged @ 2019-12-15 Hinne: -


Uno Sikeme - Lumesda

Tali saabus, puud on raagus,
mustab maa, ma lund ei ne.
Lpuks ometigi maabus
esimene helves kel.

Teine psel peatus viivu,
pisar temast sinna ji.
Hing mul lehvitades tiibu
suureks talvermuks sai.

Lumehelbeid aina keerles,
peagi valgeks muutus maa,
kergelt lumepalliks veeres,
vta maast ja viruta.

Juba palle hus lendas,
proovisin neid teha ka.
Tundes noorusjudu endas,
lksin lumestta ma.

htki kindlust ei saa vtta,
vallatada kisata.
Kigile, kes tulid stta,
tuleb pihta visata.

Vidab see, kel kvem ksi,
vastasest on tpsem silm
see, kes sdimast ei vsi,
kuni kestab sula ilm.
Uno Sikeme, tali, lumesnda, pisar, lumepall, julud
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Uno Sikeme - Ootajad

Miks tna lastest kll keegi ei maga,
und pole mitte ks raas.
Hmaril vljadel nagede taga,
jljed on lume peal maas.

Tulevad vikesed thtede valgel,
ksteise jrel kik reas.
Nd ma siis taipan, miks lastel sel talvel
salmid on kenasti peas.

Mnguhoos enam nad vga ei hulla,
midagi kahtlast siin nib.
Tna vib pkapikk uuesti tulla,
ue peal keegi ju kib.

Kuu juba tusis ja aknasse vaatas,
mrkas ehk midagi teelt.
Kike ta kuulas, et teada siin saada,
rkis vaid vaikuse keelt.

Tema on jaganud varemgi valgust,
teeb seda ikka meil veel.
Lapsed jid ootama julude algust,
pkapikk juba on teel.
Uno Sikeme, ootajad, pkapikk, lumi, lapsed
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Uno Sikeme - Tnu tugevale

Juga ei sunni me liikuma paksu,
khnad ei knni, sest neil pole jaksu.
Nrkadel varuks on tarkust ja headust,
tugeva poole peal rohkem on seadust.

Vikemees vnderdab vledal sammul,
suur astub aeglaselt teel tema kannul.
Mlemal soov on ju kuhugi juda,
igus on nendelgi saada ja nuda.

Tugevad vajavad tugevat toitu,
nrk asub teele siit veel enne koitu.
Tugev saab koju juba loojangu ell.
kuid nrk hilisni peab astuma teel.

Tuul tukab merel purjeka liikuma,
linnuke oksal jb ules kiikuma.
Raha eest rikas saab rattal veereda,
vaene peab ise rattana keerlema.

Nrk ei saa minema tugeva toeta,
seisma jb see, kelle soove ei loeta.
Tnage tarka, julgest ja tugevat
soovide titjat - mtete lugejat.

Ned, kuidas nrgad hdas on endaga,
oled sa tugev, aita nad lendama,
judsamalt aerudel edasi sudma,
teerajal psima, kaugele judma.

Tulge siis, tugevad, nrkade palvel,
nrgad on julged, kui olete valvel.
Raha on seal, kus seistakse krgemal,
abi on alati vaja nrgemal.

Tahtmist neil on, kuid teha ei suudeta,
mis neist siis saab, kui seadust ei muudeta?
Kellele saatus ei jaganud rammu,
nuda ei tohiks neilt pikemat sammu.
Uno Sikeme, tugev, nrk
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Uno Sikeme - Mts ja mats (Mudilaste marss)

Mats-mats-mats me matsutame jalgu,
mber rivi laiali ei valgu,
jookseme ja kiigel kiigume.

Tipa-tapa poe poole leme,
vabalt kies minna proovime.
Seda, mis me vaateaknal neme,
ostmiseks sealt kike soovime.

Siuh ja sauh siin puhastame taldu,
ktt ei taha panna taskusse.
Kaubad kik onmeie poole kaldu,
kui me poodi sisse astume.

Korralikult kituma me peame,
ootame, kui sisse htakse.
Jrjekorras ritta endid seame,
muidu kiki kinni patakse.

Kll-kll-kll me kokku loeme raha,
rahakoti kohe suleme.
Siis kui enam osta me ei taha,
tname ja teele tuleme.

Krps-krps-krps siis krpse krpsutame,
kpsist sme, ntsu nrsime.
Tna htul toiduks aga saame,
sarvesaia terve ptsi me.
Uno Sikeme, pood
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Uno Sikeme - Laanemnd ja kivi

Mnnitvi laane sles
lagendikul kasvas les.
hk siin lbipaistvalt puha, mberringi lilled luhas.

Tuuled vormisid tal vra,
tves polnud htki mra.
Vastu taeva sinifooni
laotas rohetavat krooni.

Knkal suure kivi taga
pdis loodust kaunistada.
Krge, sihvakas ja sale
kasvas mnni palgipale.

Sobis hsti majaseina,
loodus kaua kandis leina.
Ainult suurus kivi sstis,
alusmri seest ta pstis.

Kivistunult kivi psis,
mnnivarju taga ksis.
Knnul aga tdruk juba
istus oma raamatuga.

Vike plika, knd ja kivi-
kolm on krvu nagu rivi.
Teised kaks siin olid paiksed,
ainult tdruk kasvas vaikselt.

Kivi otsas laane sles
kndu mda ronis les,
sealt ta jlgis silmapiiri,
pdis peole piksekiiri.

Kivil pikk on eluiga,
kndki seni vastu pidas,
kuni tdrukust sai ema,
tagasi kord tuli tema.

Tuli lapsega ta sles,
ronis knnu peale les.
Vike tdruk lalt mrkas,
mnnitaim all rohus trkas.
Uno Sikeme, kivi
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Uno Sikeme - Otsin oma pikest

Suvepike juba judis
varavalges minna teele.
Pilveturjal uljalt sudis,
pillas pilgu siniveele.

Tahtsin teha kisa-kra,
nha oma piksesra.
Kuidas saab siis mngumaa
olla ilma temata?

Liivakastist pike leidis
minu alles luna paiku.
Kui end pilve taha peitis,
tundsin suus ma nutumaiku.

Tna pike oi paha,
lehed psas krabisesid.
Minu liivakasti taha
vihmapiisad sabisesid.

Vihmasajust tuppa sooja
ema kandis siis mind sles.
tles: "Pikene lks looja,
hommikul ta tuseb les."

Ei ma teinud enam kra,
mul on oma piksesra.
Kuidas saaks mu unemaa
lbi ilma emata?
Uno Sikeme, suvepike, kisa-kra, liivakast, ema, piksesra, unemaa
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Uno Sikeme - Kaladega koos

Matkasime nagu mehed,
phapeva kalamehed.
Sinna, kus on kalda all
puhas valge liivavall.

Olen oma isa poja,
see on meie koduoja.
Vesi selle oja sees
meile vastu vulises.

Siis ma hdsin: "Isa vaata,
proovin kala ktte saada."
Ojavesi pritsis mind,
mrjaks sai mul kht ja rind.

Kll sai kalu taga aetud,
phja uuritud ja kaetud.
Oli soe ja vga hea
vette minna le pea.

Valge pilvenurga taga
pike mulle naeris aga.
Lbi vee ma silkasin,
ise rmust kilkasin.

Lksime koos kaldarajal
kodu poole igel ajal.
Vesi meile oja sees
kaua kaasa vulises.
Uno Sikeme, mehed, matk, kalamehed, isa, poja
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -

« Eelmine  Leht: 1  2  3  ...   7  8  9  10  11  12  13  14  15  ...   298  299  300   Järgmine »
. .


Warning: Undefined array key "version" in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 1505