| Turri tõusis koeral turi,
tülli läksid kass ja Muri.
Ühte ruumi nad ei mahu,
raske saavutada rahu.
Riiukuked õuel reas,
harjad punetamas peas.
Puruks muljutakse muru,
õues lendab sulepuru.
Koplis oinas poksi tegi,
oma kallim peast läks segi.
Kui siis riid veel veidi paisus,
olin jälle tema kaisus.
Riiud puhastavad hinge,
tülist vabanenud pinge
aitab asjad korda seada,
laseb kõigest täpselt teada.
Riidu naudi, riidu maitse,
ennast sõnadega kaitse.
Oska kiirelt plehku panna,
õigel ajal alla anda.
Möödund mälestuste kajas,
jalutasid noorusajas.
Suvepäike rõõmsalt säras,
keegi koduõuel käras.
Kaks seal seisid kaelakuti,
lapsepõlve poisiklutti.
Üksteist ikka tülitasid,
vandusid ja sülitasid.
Läksin ise siin kord raksu,
tüdrukult sain mitu laksu.
Kaklus kestis päris pikalt,
kriipida sain naabriplikalt.
Lapsepõlve väiksest vaenust
elatud on nagu laenust.
Suurest kättemaksu pingest,
igatsus ei kao mu hingest.
Nähes pealt mõnd riidu väikest,
meenutan üht oma "päikest".
Tulles läbi kuusetukast
tuuseldaks veel teda tukast! | | Uno Sikemäe, riid, koer, kass, Muri, mälestus, suvepäike, koduõu, tüdruk, naabriplika, vaen, laen, päike | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Suvepäike juba jõudis
varavalges minna teele.
Pilveturjal uljalt sõudis,
pillas pilgu siniveele.
Tahtsin teha kisa-kära,
näha oma päiksesära.
Kuidas saab siis mängumaa
olla ilma temata?
Liivakastist päike leidis
minu alles lõuna paiku.
Kui end pilve taha peitis,
tundsin suus ma nutumaiku.
Täna päike oi paha,
lehed põõsas krabisesid.
Minu liivakasti taha
vihmapiisad sabisesid.
Vihmasajust tuppa sooja
ema kandis siis mind süles.
Ütles: "Päikene läks looja,
hommikul ta tõuseb üles."
Ei ma teinud enam kära,
mul on oma päiksesära.
Kuidas saaks mu unemaa
läbi ilma emata? | | Uno Sikemäe, suvepäike, kisa-kära, liivakast, ema, päiksesära, unemaa | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| |
