| Tali saabus, puud on raagus,
mustab maa, ma lund ei näe.
Lõpuks ometigi maabus
esimene helves käel.
Teine põsel peatus viivu,
pisar temast sinna jäi.
Hing mul lehvitades tiibu
suureks talverõõmuks sai.
Lumehelbeid aina keerles,
peagi valgeks muutus maa,
kergelt lumepalliks veeres,
võta maast ja viruta.
Juba palle õhus lendas,
proovisin neid teha ka.
Tundes noorusjõudu endas,
läksin lumesõtta ma.
Ühtki kindlust ei saa võtta,
vallatada kisata.
Kõigile, kes tulid sõtta,
tuleb pihta visata.
Võidab see, kel kõvem käsi,
vastasest on täpsem silm
see, kes sõdimast ei väsi,
kuni kestab sula ilm. | | Uno Sikemäe, tali, lumesõnda, pisar, lumepall, jõulud | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| |
