|
 |
Värsked luuletused |
 |
| |
|
|
| Unistus kui täitumata muinasjutt
kui mõttelend mil puudub alus
ta lendab, justkui oleks rutt
kui kaotan ta, mul on nii valus...
Kui päikseloojang, hommikune eha
ja küünlavalgus südaöises linnas
ja olukord, kus pole midagi mul teha
ning püstol meelekohal vinnas...
Kui valgustatud sillad, neiu kõrval käib
kõik mis on kaugel, minevikus olnud
nii imekaunis, lausa ideaalne näib
kust tean, et unistus see polnud... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
Lihtsalt kõrini on sellest, et kõik läbi enda triivib,
ja siis tahtlikult või tahtmatult see kõik ka südant kriibib.
Ja vahel tundub, et sõnaõigus puudub.
Tuttav tunne mis?
Ja kõik nii lihtsalt läbi elu kuuldub.
Leidub aegu, mil ma ei olegi vist.
See tähendab ma keeldun eksisteerimast.
Aga siiski tahaks teada mis on see elu?
Ja tõesti see on ka minul?
Tahaks teada miks see kõik sõltuma peab teistest,
kas sulle siis ei tundugi see veider?
Et nagu olema peaks see sinu , sinu,
aga juhtimine selles kuidagi ei võta vedu.
Vahel uurin- puurin kas ma ikka olen elus,
tahad teada kuidas järeldan ma EI?
Vastus peitub valu lihtsas ilus,
selles, et ka veri mind ei kõiguta,
ükskõik kui palju mind ribadeks ei lõiguta.
Ja ka lihtne fakt on tõesti see,
et kui lähed sina, tuleb uusi veel.
Lihtsalt olen nagu läbikäiguhoov,
elu taodelda ka minul oleks soov.
Ja tea, et kui lähed, mina jään,
valu kustub kiirelt, nagu kaugenev hääl,
mis kumiseb mul kõrvus vahel mõttemaailmas,
kui järjekordselt veendun: MiND POLE OLEMAS! | | MaCa | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kuis oleks kõndida vaikuse radadel,
vihata vihkamist,
lasta puhata südames valudel sadadel,
proovida tihkamist,
kuis uskuda õnne-
sest kõnesid, tunda külmakargust,
näha neid põhjuseta imesid mõnesid,
põlata argust,
kuis mõista mis õige mis vale,
ehmuda vilgust,
vaadata mööda palgest mis kale,
hirmuda pilgust? | | sygnus | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
Mööda põski voolavad pisarad,
enam millestki mõelda ma ei suuda.
Üks osa minust kui surnud on,
mitte miski seda enam ei muuda.
See piin ja valu mida kannatama pean,
on liiga võimas et vastu hakata.
Kuid sulle andeks andeks andes ma tean,
et saad lõpuks ometi rahus puhata.
Minu südames elad sa igavesti edasi,
minu mälusse jääd naeratades.
Ja kuigi mu silmad täituvad pisaratega vägisi,
püüan naeratada,sest sinu palve oli see... | | Kallikera | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Auuuuuuuuuuuuu,
ulub üksik hunt täiskuu poole,
lootussäde tema silmis,
on kustumas,
vajumas öiste varjude vahele.
Kõik kuulevad ta häält,
kuid ei hooli temast,
tema igatsusest läheduse vastu,
tema armastusest,
tema valust,
ta võiks ulguda,
karjuda,vaikida,
vahet pole, sest keegi ei hooli,
tema tulevik näib tume,
ta on määratud üksi olema,
ilma armastuse ja helluseta,
kuni ta üksindusse sureb...
Mina olengi see üksik hunt... | | Kallikera | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Musta rüüga on nüüd ääreni õmmeldud õu,
taevalaotuse embusse haaranud öö,
sünge prügikasti äärest vaatab koeralõug,
kuis pime haldjas tähed särama lööb. | | libliklind | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Elus on hetki
mil tuleb meenutada möödunut
ja tihti neil hetkeil
tahab süda rebeneda tükkideks
just sellel hetkel
võib meenuda mõni kadunud armastus
ja hetke möödudes
meenuvad pisarad, mis sai tema pärast valatud
sest neil hetkeil
kistakse lahti vanad haavad
kuid järgmine hetk
peaks kuivatama vere nende haavade ümbruses
Aeg parandab kõik haavad
kuid Sinu löödud haavad on liiga sügavad selleks! | | coldcat | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Iga kord kui lugesin su luulet,
hakkas süda mul kiiresti lööma...
Arvasin, et see on armastus -
kuid oli hoopis haigus!
Iga kord kui suudlesin su huuli
läbisid mu keha tugevad värinad...
Arvasin, et see on kirg -
kuid seegi oli haigus!
Kuidas teha siis vahet armujoovastusel ja terviserikkel??? | | coldcat, armastus | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Oma kaunimas unes sind kohtan
oled luulelembene rohtlas
sead värsse nii kaunilt Sa ritta,
et minu süda veel ikka
Su poole pilgu heidab
Olen keelanud endale mõtted,
mis tuletaks meelde need võtted
kui käsime käsikäes ringi
teeb haiget see asi veel siingi,
et pole Sa minu kõrval
Liig tihti me satume kokku,
siis minu süda lööb lokku
Sa mühatad vaikselt siis, "Tere"
ja läinud ongi Su kere
vist väldid mu lähedust...
Me vahel on lahtiseid otsi,
mis sinna kukkusid, potsti
kui lõppes see muinasjutt
ja algas mu lõputu nutt,
kuid sellega ei lahenda miskit! | | coldcat | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Oma kohta otsin elurajal,
katsun siit ja katsun sealt
ei pelga miskit, kõnnin tühjal rajal.
Otsin ikka kohta elurajal
katsun üht ja katsun teist
ei pelga miskit, turvamehe najal.
Jälle otsin kohta elurajal,
kuid otsima ma jäängi! | | coldcat | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| | | | | |
