Unistus kui täitumata muinasjutt
kui mõttelend mil puudub alus
ta lendab, justkui oleks rutt
kui kaotan ta, mul on nii valus...
Kui päikseloojang, hommikune eha
ja küünlavalgus südaöises linnas
ja olukord, kus pole midagi mul teha
ning püstol meelekohal vinnas...
Kui valgustatud sillad, neiu kõrval käib
kõik mis on kaugel, minevikus olnud
nii imekaunis, lausa ideaalne näib
kust tean, et unistus see polnud... |
