| Kevadlõketest joobuda,
lõhnata joobe järgi,
purjusolekust loobuda,
Suvi, neelata mesikärgi.
Sügisel vurrida mett,
ümber keereldes seotuse kett,
Vabadus õitses kord aedades | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Tuli ei kustu, kui vett sinna valad
valgus ei kustu, kui seda sa tahad
auto ei peatu, kui pidurit tallad
purju ei jää, kuigi karikast kallad. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Keeris, tõmmates kaasa voolu.
Leides angerjaid aardekastides,
On hõbedat ja kulda, teisi metallivälju,
On ajalugu mis kadunud ajahammasratastevarju, kui | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui kaasa kisub lauluviis
või mõni maal sind neelab
kui ennast lavalt leiad siis
kui sisetunne miskit keelab...
Saab sinust lõpuks elukunstnik siis
ei keela endale sa naudingut või paari
ei peata sind siis mõni raudne lauluviis
sa ostad endale nii vabaduse saari.
Sa mõttes vabaduse üles märgid sedasi
ja kirjutad sa paberile julged luuleread
sa aina jooksed julgelt edasi
ja tunnistad nii endale sa mõttevead... | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Taandud teiste eest sa piiri taha
ja enda järelt kaotad jäljed, tee
kõik kes on olnud, on, sa jätad maha
ja hüvasti sa hüüad üle vee.
Ja ennast leiad, ihuüksi merel
sa otsid hingi, keda sa ei näe
ning eales sa ei kuule sõna tere
ja keskit pole, ulatamas käe. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kuulatad,
lainena lendlemas viis
tuulutad,
vaatd hinge sa siis.
Otsid nii ennast sa kildude seast,
aru ei sa enam, halvast ei heast... | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Hõbekuu kuldamas teid,
vetevulin paitamas meeli.
Kaunis kui armastet neid,
räägib tuntud ja tundmata keeli.
Taevavõlvil ta rändab ju ammu,
kumades öösel nii Sulle kui Mul,
valgustades igat me sammu,
Meie hingedes süütab ta tuld.
Nii kaunilt ja soojalt ta kumab,
Meie hiliste tundide Päike,
üha uuesti-uuesti lummab,
annab öödele kaunima läike. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kaasa kiskuv kära
ühtne valju toon
tahaksin ma ära
põletav on foon.
Läbi valge sudu
sähvib valguskiir
mõtteis ainult udu
lava ees on piir.
Purustades piire
kasutades tiibu
vabadusse kiire
sinu vastu liibun. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Olen vesi, H2O
usu mind või üles poo.
Oleks meri ümber sinu
või siis sina ümber minu
teemantpudel
nagu väike elu mudel,
sinust kinni hoiaksin... | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ma ennast naeran, vahel pilan
Ja tihti mängin väikest last
Kui purju joon, ma lausa kilan
Mu lemmikpaigaks liivakast.
Nii mängisin, kõik olid lelud
Kuid järsku üllatudes hoomasin,
Et nendelgi on oma elud
Ja oma urgu roomasin.
Nüüd joon ja maitsen oma sappi
Ma tahaks naerda, oh tulge mulle appi. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| |