| Inimene, tappes iseend
hävitades hinge, miskit veel
hullem kui ta neljajalgne vend
millest kõnelda mul tõrkub keel.
Sest ise läinud sama rada
nii ennast hoopis teiseks muutes
kui üle keeb mu hinge pada
ja lihtsalt enam mitte suutes.
Ma rebin välja tihti kalli
mis mulle kullast hinnalisem näis
ning heidan eemale kui palli
sest minu mõõt sai jälle täis.
Ma tapan unistused
peas mul nukrameelne viis
ja olevatest saavad unustused
kas olen tugevam nüüd siis?
...ELSE MATTERS | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Lennates, hõljudes taevas
püüeldes hingede poole
lahti saan murede vaevast
ringi sean saalis ma toole
Eirates keelates valusid
siluda pinda mis kare
piina mis sina kord talusid
alles sest vaid ahervare.
On iidolid kes surnud ammu
on kaunid, kes läinud me seast
kas leidub meist piisavalt rammu
et üle saaks peamisest veast.
Oleme ükskõiksed.........
On saal kuid puuduvad mõtted ja ilusad hinged
on alles vaid kohustus ning sunnid pinged... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Nii mõnes mõttes jäänud liiga kauaks
ma olen olnud liiga kaua siin
saab kord see koht ka minu hauaks
jääb olemata igaviku piin...
Ja kauguses näen tühjust vaid
ei näe ma sisu, milles leian tera
kui keset merd ma üksikuna laid
kui keset kosmost hõõguv kera...
Nii reisin keset tühjust, valgust
millel pole oma ranget joont
kui Jumal keset viimsepäeva algust
ma iseennast ohvriks toon. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui lahendada elusõlmi
keset sume suvist ööd
lahti lüües mantlihõlmi
tehes oma musta tööd.
Olen surm ja külvan halla
olen mees, kes eal` ei sära
eales ei löö hõlmi valla
kunagi ei tekita ma kära.
Olen tühjus, keset ruumi
kohati ka mus on sisu
puudutades huuli kuumi
ära minult hinge kisu.
... sest kõrvetad ja haiget saad
kui tahad tabada sa mind
ja surres puudutad sa maad
on sinu hing, mu elu hind.... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Unistus kui täitumata muinasjutt
kui mõttelend mil puudub alus
ta lendab, justkui oleks rutt
kui kaotan ta, mul on nii valus...
Kui päikseloojang, hommikune eha
ja küünlavalgus südaöises linnas
ja olukord, kus pole midagi mul teha
ning püstol meelekohal vinnas...
Kui valgustatud sillad, neiu kõrval käib
kõik mis on kaugel, minevikus olnud
nii imekaunis, lausa ideaalne näib
kust tean, et unistus see polnud... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| |
