Lennates, hõljudes taevas
püüeldes hingede poole
lahti saan murede vaevast
ringi sean saalis ma toole
Eirates keelates valusid
siluda pinda mis kare
piina mis sina kord talusid
alles sest vaid ahervare.
On iidolid kes surnud ammu
on kaunid, kes läinud me seast
kas leidub meist piisavalt rammu
et üle saaks peamisest veast.
Oleme ükskõiksed.........
On saal kuid puuduvad mõtted ja ilusad hinged
on alles vaid kohustus ning sunnid pinged... |
