|
 |
Värsked luuletused |
 |
| |
|
|
| Armastus kui täide läinud muinasjutt,
või unistus, mis imeläbi saanud tõeks.
Kui kaunis mõte, mil Su juurde rutt
see väike oja saand on suureks jõeks.
See jõud, mis teeb meist Jumalad
ning sõnadele annab mõtte uue
me pole enam rumalad
sest meis on uue maailma suue.
Ta lõõmav tuli, kohtuvad kui suud
kui tähepaar, mis veelgi helgem näib
ning öösel varjutab ta kuud,
kui keegi kallis Sinu kõrval käib.... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ma olen bändis, mängin vaikselt pilli
ja istun keset suure maja harja
ma kulutan nii oma sõrmed villi
ning sünget masendust ei varja.
Sest iial pole olnud esimene viiul
ma olen aina olnud igavene teine
ja pole oma kohta olnud riiul
ja söömata on viimne püha eine.
Ma istun öise taeva all
mu muret kuulab ainult tühi öö
ja eraldab mind raudne kaitsevall
on üksindus mu tähtsaim töö.
Kuid vahest sean ma ennast teiste hulka
ja naudin iga naeru, teiste seas on hea
ja tõstan oma dirigendi pulka
kas bändi valikus ma tegin vea? | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Tulime õhtu veetmiselt
läksime öö reetmiselt
saabusime vaikusest
keset inimsumma.
Oleme vaiki ja mõtleme
ei oska veel olla koos
kuid tegudes siiski tõtleme
sest elu on õnneloos.
Ei enne me tegusid peatu
ep vaata me ette või taha
sest loomus on nii meile seatud
ja sulab me ümbert nii vaha.
Nii saamegi märjaks
ja võib-olla hakkab ka jahe
kuid eales ei jäta meid tunded
ja raudne ja võitmatu tahe. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| On hommik, kõrvus kaigub kuu
sonaat, meeleolu võimendub ja lööb
ning ahtaks jooneks surutud mul suu
ja hingeviis, mis mõistuse mult sööb.
On meeleolu taas nii üle pika aja
et ajudesse laseksin ma kuuli
ei tea, kas kellelgi mind vaja...
nii mõtlen rannal, keset sügiseseid tuuli.
Üle pika aja poetan pisara või paar
sest olen üksi, keegi mind ei näe
see on kui meres, üksik saar
nii tõstangi ma lehvituseks käe.
Hüvasti | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ma tahksin puutuda taevast
või olla su jalge all maa
olen õppinud pääsema vaevast
sest keskel ma rahu ei saa. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Üksinduses peitub jõud
kuid mitte sinu jaoks
et mõtteisse ei tekiks põud
et isiksus su seest ei kaoks.
Sa otsi omasarnast iseenda peeglist
ja erinevust iseenda seest
ning ära leia korda mõnest reeglist
ja lahendusi valest otseteest.
Your not alone | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Inimene, tappes iseend
hävitades hinge, miskit veel
hullem kui ta neljajalgne vend
millest kõnelda mul tõrkub keel.
Sest ise läinud sama rada
nii ennast hoopis teiseks muutes
kui üle keeb mu hinge pada
ja lihtsalt enam mitte suutes.
Ma rebin välja tihti kalli
mis mulle kullast hinnalisem näis
ning heidan eemale kui palli
sest minu mõõt sai jälle täis.
Ma tapan unistused
peas mul nukrameelne viis
ja olevatest saavad unustused
kas olen tugevam nüüd siis?
...ELSE MATTERS | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Lennates, hõljudes taevas
püüeldes hingede poole
lahti saan murede vaevast
ringi sean saalis ma toole
Eirates keelates valusid
siluda pinda mis kare
piina mis sina kord talusid
alles sest vaid ahervare.
On iidolid kes surnud ammu
on kaunid, kes läinud me seast
kas leidub meist piisavalt rammu
et üle saaks peamisest veast.
Oleme ükskõiksed.........
On saal kuid puuduvad mõtted ja ilusad hinged
on alles vaid kohustus ning sunnid pinged... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Nii mõnes mõttes jäänud liiga kauaks
ma olen olnud liiga kaua siin
saab kord see koht ka minu hauaks
jääb olemata igaviku piin...
Ja kauguses näen tühjust vaid
ei näe ma sisu, milles leian tera
kui keset merd ma üksikuna laid
kui keset kosmost hõõguv kera...
Nii reisin keset tühjust, valgust
millel pole oma ranget joont
kui Jumal keset viimsepäeva algust
ma iseennast ohvriks toon. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui lahendada elusõlmi
keset sume suvist ööd
lahti lüües mantlihõlmi
tehes oma musta tööd.
Olen surm ja külvan halla
olen mees, kes eal` ei sära
eales ei löö hõlmi valla
kunagi ei tekita ma kära.
Olen tühjus, keset ruumi
kohati ka mus on sisu
puudutades huuli kuumi
ära minult hinge kisu.
... sest kõrvetad ja haiget saad
kui tahad tabada sa mind
ja surres puudutad sa maad
on sinu hing, mu elu hind.... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| | | | | |
