Ma olen bändis, mängin vaikselt pilli
ja istun keset suure maja harja
ma kulutan nii oma sõrmed villi
ning sünget masendust ei varja.
Sest iial pole olnud esimene viiul
ma olen aina olnud igavene teine
ja pole oma kohta olnud riiul
ja söömata on viimne püha eine.
Ma istun öise taeva all
mu muret kuulab ainult tühi öö
ja eraldab mind raudne kaitsevall
on üksindus mu tähtsaim töö.
Kuid vahest sean ma ennast teiste hulka
ja naudin iga naeru, teiste seas on hea
ja tõstan oma dirigendi pulka
kas bändi valikus ma tegin vea? |