Otsingu sõnad: laps.
| Jah,kunagi ma tahtsin olla keegi - kuid selleks polnud mul just voimalust.
ja nyt kui olen selline,kui olen,see eriti ju teistele ei meeldi...
Tean ise,elan oma elu...See olla vale voib,kuid see on minu oma...
Ei sega kedagi,vaid konnin oma rada,see ees ju koigil on -kui teisi just ei sega...
Kyll olla rahul voin,kui sees ei näriks tunne,et olen oma lapsed jätnud unarusse...
Jah,tean ju kyll neil koigil oma elu,vist motlen yle ,vast opin ja ei vaata sisemusse... Kyll elu loksub paika ,nii kui peab jah,rohkem ma ei vaeva pead... | | ...syytunne... | | Lisas: Moxer @ 2021-04-27 | Hinne: - |
| | -Elu pärlid on minu lapsed-neid tugena kannan ma kaelas,need aitavad elada-roomugi tunda,ka muret kui ees on see...On neil omad lapsed,kes neile-on sarnane pärlikee,meil koigil on oma elu-see endale loodud tee...-Ei peaks enam muret tundma-kuid syda ei kuula veel...Elan elu,mis tundub nyt oige-mees toeks mul korval on-ei motle,mis oli kord enne-see vaid meele mul kurvaks teeb...Me koik kord olime noored-siis tundus-et kaunis just ees-ei teadnud et ette voib tulla-liig ränk ja väsitav tee...-Mind aitab pysti hoida-minu kaelas pärlikee ja mees-keda armastan siiralt ja loodan-koos käime lopuni tee... | | minu lapsed | | Lisas: Monika @ 2021-04-08 | Hinne: - |
Maarjamaa detsember on lumega kitsi,
härmaeit alles heegeldab pitsi.
Külmapoiss muidu kes niisama mürgeldas,
laante ja niitude linasid tärgeldab.
Sestap see talvetaat kangaspuid voolib,
lumeneid aina lumelõngasid poolib.
Tuisulaps kodus veel vusserdab tahku,
Lumemoor lumest veeretab kakku.
Ükskord kui valmis saab nende töö,
Saabub ÜKS TÕELINE JÕULUÖÖ! | | jõuluöö, detsember, lumi, talvetaat, külmapoiss, tuisulaps | | Lisas: Carl16 @ 2021-01-12 | Hinne: - |
| Siit teele tulid koos kaks
väikest jutuvestjat.
Teel sõlmiti siin sõprust
igavesti kestvat.
Kaks jäljepaari läksid
läbi lumeluhast,
kaks päiksekildu nõnda
säravat ja puhast.
Kaks taevavärvi oli
unistamist rinnas.
Paar sallikest ja memme
kootud kirjut kinnast.
Teed lumelagedad või
suve kõrged rohud.
Kes ütleks, kus või millal
peitumas on ohud.
Nii ootamatult katkes
poiste jäljerada.
Kas suudab aeg need hetkekd
meile andestada?
Kaks poissi kõrvuti kui
urvatibud pajus.
On kahel kalmukünkal
lilled lumesajus.
Teel lapsehääled veel on
helisemas kajas.
Need poisid sõpradeks nii
jäidki omas ajas. | | Uno Sikemäe, jutuvestja, päiksekind, kinnas, poisid, sõbrad, lumesadu, lapsehääled | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Üks mõte liigub peas kui höövel süsi,
siin pisarates peitus hingevaev.
On lilledel mu juures jälle püsi
ja küünlaleegist vastu vaatab aeg.
Ses ajas kuulen kodumetsa müha,
seal nutab vaigulõhnaline laas.
See paik, mis sulle lapsepõlvest püha,
on täna oma kaotust leinamas.
Need rõõmsameelsed naeratuste ajad
ja kodujärve taevavärvi veed.
Sealt kostavad veel mõned hellad kajad,
üks jäljepaar kui astuks koduteed.
Koos vaikselt vaatame veel küünlatulle.
Miks aeg nii kiirelt mööduda küll võis?
laps tahtis rõõmu sosistada sulle,
käes koduaia kauneim lilleõis.
Ilm on me ümber kevadeiselt rõske,
kuid selles õhus liigub lõunatuul.
Me tunneme kui puudutaks siin põske
veel jumalaga jätuks ema huul.
| | Uno Sikemäe, mõte, lapsepõlv, püha, naeratus, kevad, ema, rõõm, lilleõis | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Mööda läinud ajast juttu
süda soovis kuulata.
Põimus imelisse uttu
lilleline noorusmaa.
Kerkis mälestus mu ette,
smad silmad, sama huul.
Naeratades omaette
lapsepõlve muiged suul.
Seespool sood ja eespool raba
koduküla kruusateel
Hing on vallatusteks vaba,
kandes aja "pärlikeed".
Selles kees me kooliaastad,
metsad, mäed ja heinamaa
Hea on üle pika aja
armsas paigas rännata.
Kiirustades vist ei näegi,
kuidas tunde tiksub kell.
Tuli aataid, tuli päevi
üksi olla südametel.
Palju elus käidud koole,
armsaks paigaks jäi vaid see.
Kohtumise paiga poole
ununesid aeg ja tee.
Kooliõuel õhtutunnil
põsk sul õrnalt õhetas.
Hing siin mälestuste sunnil
valud rõõmuks vahetas.
Räägi veel kord elust seda,
mida soovis kord mu hing.
Nüüd on hilja põgeneda,
istun siin jakuulan sind. | | Uno Sikemäe, elu, kool, aeg, hing, lapsepõlv, mälestus | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Turri tõusis koeral turi,
tülli läksid kass ja Muri.
Ühte ruumi nad ei mahu,
raske saavutada rahu.
Riiukuked õuel reas,
harjad punetamas peas.
Puruks muljutakse muru,
õues lendab sulepuru.
Koplis oinas poksi tegi,
oma kallim peast läks segi.
Kui siis riid veel veidi paisus,
olin jälle tema kaisus.
Riiud puhastavad hinge,
tülist vabanenud pinge
aitab asjad korda seada,
laseb kõigest täpselt teada.
Riidu naudi, riidu maitse,
ennast sõnadega kaitse.
Oska kiirelt plehku panna,
õigel ajal alla anda.
Möödund mälestuste kajas,
jalutasid noorusajas.
Suvepäike rõõmsalt säras,
keegi koduõuel käras.
Kaks seal seisid kaelakuti,
lapsepõlve poisiklutti.
Üksteist ikka tülitasid,
vandusid ja sülitasid.
Läksin ise siin kord raksu,
tüdrukult sain mitu laksu.
Kaklus kestis päris pikalt,
kriipida sain naabriplikalt.
lapsepõlve väiksest vaenust
elatud on nagu laenust.
Suurest kättemaksu pingest,
igatsus ei kao mu hingest.
Nähes pealt mõnd riidu väikest,
meenutan üht oma "päikest".
Tulles läbi kuusetukast
tuuseldaks veel teda tukast! | | Uno Sikemäe, riid, koer, kass, Muri, mälestus, suvepäike, koduõu, tüdruk, naabriplika, vaen, laen, päike | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Kodukambri akna taga tuli võeti üles,
lapselaps seal uneootel istus memme süles.
Kahekesi imetleti hämarduvat ilma,
mõlemile pikkamööda uni tuli silma.
Vanaema une ootel tasakesi ohkas,
suigatades korraks oma lapsepõlve kohtas.
Läks ta mööda metsasalust silmapiiri taha,
tõusis kõrge künka otsa, istus sinna maha.
Nägi, kuidas vesi voolas, orus ojasängis,
naabritüdruk kaldaliivalt kaladega mängis.
Mõnus oli künkaharjal seista nagu kuju,
vanaemal peale tuli vallatuste tuju.
lapsemeelseid meelitusi nõlvalt alla hüüdis,
juba ise vooluvee sees kalakesi püüdis.
Miksküll armsad unenäod meil mööduvad nii ruttu?
Vanaema märkas, et ta lapselaps jäi tuttu. | | Uno Sikemäe, uni, vanaema, lapselaps, lapsepõlv, unenägu | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Uksest õue laps meil puges,
ema kõrval samme luges.
Luges neid seal sajani,
esimese rajani.
Päevad käisid sama teel,
neilgi rõõmus oli meel.
Läksid üle suurest mäest,
põgenesid lapse käest.
Mööda kodust õuerada
sai nüüd tihti jalutada.
Omal jalal liikuda,
mängida ja kiikuda.
Aiateel ja koduhoovis,
laps siin võidujooksu proovis.
Siis kui aastaring sai täis,
tädi torti toomas käis. | | Uno Sikemäe, aastaring, tort, koduhoov | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Varsti lähen esimesse klassi
kooli kaasa ma ei võta kassi
mänguasju ka ei pane kotti
ja ei pane oma valget rotti
Kaasa võtan pliiatsid ja vihud
puhtaks pesen kaela näo ja pihud
ranitsasse panen uued sussid
mitte issi kalapüügiussid
Koju jätan viimase kui lelu
varsti algan koolilapse-elu
tasakesi petan siiski tasku
talismani ebaõnne vastu
Talismaniks on mul piimahammas
mitte pärdik karumõmm või lammas
öeldakse ju - hammas hamba vastu
mul on hammas tagavaraks taskus! | | Koolilapsele, talisman, esimene klass, mänguasjad, kass, pliiatsid, koolilaps, ebaõnn, hammas, piimahammas | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| |
