Otsingu sõnad: laps.
| Kord avastasin elu naerulätte,
see oli sinu lapsemeeelne hing.
Ma oleks võinud surra õnne kätte,
kui sa ei oleks maha jätnud mind.
Siit rõõmu poole painutades huuli,
hea tuju väljus silmasära seest.
Meid koduõuel tihti naermas kuuldi
ja naerdud sai seal kogu südamest.
Kui otsiksin need naerud veelkord üles,
mis tookord kaduma jäid külateel.
Sa toomepuu all istudes mu süles,
jäid vaikseks viimse lahkumise eel.
Koos tulime sealt koju paljajalu,
meil ühti muret polnud südames.
Mu hinges hiljem peatus võõras valu,
naer külateele maha ununes.
Aeg möödaläinust unistama sundis,
suur sõprus hingest kaduda ei saa.
Sind elu naeratusest ära tundis
ja saatus lubas meil veel kohtuda.
See oli meie käidud rada randa,
meis üles leiti mälestuste seast
ja sellest, mis sai raamatusse kanda,
naer vastu vaatamas on kirjareast.
Aeg liiga palju meie elu muutis
lill õieilu tagasi ei saa,
kuid süda saladusi hoida suutis
jäi meie õnneaega ootama. | | Uno Sikemäe, lapsemeel, õnn, rõõm, külatee, toomepuu, naeratus, õnneaeg | | Lisas: ragged @ 2019-12-15 | Hinne: - |
| Miks täna lastest küll keegi ei maga,
und pole mitte üks raas.
Hämaril väljadel nagede taga,
jljed on lume peal maas.
Tulevad väikesed tähtede valgel,
üksteise järel kõik reas.
Nüüd ma siis taipan, miks lastel sel talvel
salmid on kenasti peas.
Mänguhoos enam nad väga ei hulla,
midagi kahtlast siin näib.
Täna võib päkapikk uuesti tulla,
üue peal keegi ju käib.
Kuu juba tõusis ja aknasse vaatas,
märkas ehk midagi teelt.
Kõike ta kuulas, et teada siin saada,
rääkis vaid vaikuse keelt.
Tema on jaganud varemgi valgust,
teeb seda ikka meil veel.
lapsed jäid ootama jõulude algust,
päkapikk juba on teel. | | Uno Sikemäe, ootajad, päkapikk, lumi, lapsed | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| Männitüvi laane süles
lagendikul kasvas üles.
Õhk siin läbipaistvalt puha, ümberringi lilled luhas.
Tuuled vormisid tal võra,
tüves polnud ühtki mõra.
Vastu taeva sinifooni
laotas rohetavat krooni.
Künkal suure kivi taga
püüdis loodust kaunistada.
Kõrge, sihvakas ja sale
kasvas männi palgipale.
Sobis hästi majaseina,
loodus kaua kandis leina.
Ainult suurus kivi säästis,
alusmüüri seest ta päästis.
Kivistunult kivi püsis,
männivarju taga küsis.
Kännul aga tüdruk juba
istus oma raamatuga.
Väike plika, känd ja kivi-
kolm on kõrvu nagu rivi.
Teised kaks siin olid paiksed,
ainult tüdruk kasvas vaikselt.
Kivi otsas laane süles
kändu mööda ronis üles,
sealt ta jälgis silmapiiri,
püüdis peole päiksekiiri.
Kivil pikk on eluiga,
kändki seni vastu pidas,
kuni tüdrukust sai ema,
tagasi kord tuli tema.
Tuli lapsega ta süles,
ronis kännu peale üles.
Väike tüdruk ülalt märkas,
männitaim all rohus tärkas. | | Uno Sikemäe, kivi | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| On rõõm teid õnnitledes teele saata,
näen igas silmapaaris tänumeelt.
Aeg peatu hetk ja veel kord sinna vaata,
kus koos me õppisime emakeelt.
Ma täna teid veel kõiki õrnalt noomiks,
nüüd lapsed, võite kallistada mind.
Las sõprus jääda südamete prooviks
ja koolipõlve igatsema hing.
Kui vaevab sind veel mõni väike valu
või rinda torgib pahanduste pind.
Eel lahkumist kõik vembud andeks palu,
siis minevik ei kummita siit sind.
Hea sõbrameel onvanal koolimajal,
sa talle küllalt naeratada said.
Nüüd lennake kui "linnukesed ajas,
teel leidma radu elus helgemaid.
Kool armastas teid, toites imeväega,
siit küllalt tarkust kogutud on nüüd.
Võid lauldes minna elu uude päeva,
kus igat sammu saatma jääb su püüd.
Siit koolist saadud teadmist hoida suuda,
ja oma tulevikku kauniks loo,
ka elusaatust lilleliseks muuda,
veel peotäis õiepungi kooli too.
| | Uno Sikemäe, jumalajätt, aabits, koolipõlv, koolimaja | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| Päkapikud, kui te jälle
oma teele tõttate,
laste tarvis kingikotid
tulles kaasa võtate.
Minge mööda metsasihti,
tulge varju tuule käest.
Sõitke sealt, kus lapsed tihti
alla kihutasid mäest.
Tulge mööda nende rada,
seal on suusajäljed ees.
Võite kooraks komistada,
naerda lumme kukkudes.
Sellel teel on igal talvel
läbi metsa jõulu eel
päkapikud tähevalgel
sõitnud suusajälgedel.
Lastel sussid jõuluootel
koduukse taga reas.
Poistel, vähemasti pooltel
salmid alati on peas. | | Uno Sikemäe, päkapikud, kingikotid, suusajäljed, jõulud, sussid, lapsed | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| Hämaras istume, üheskoos ootame,
aknale lendab üks lind.
Päkapikk väikene ronib mu põlvele,
lausub, et joonista mind.
Lind tiiba soputab, nokaga koputab,
andma tal midagi pead.
Päkapikk väikene, palub, et kirjuta
linnust siin mõnedki read.
Nemad mind vaatavad, lõbusalt saadavad,
koos on siin kolm tarka pead.
Kiidavad, laidavad, eitavad, jaatavad
nüüd juba raamaturead.
laps kuulab lõbusaid lugusid naerdes ja,
palub neid lugeda veel.
Püüan siis sõnu ma salmisse lisada,
rõõmsamaks muuta ta meel.
Raamat sai trükitud, salmideks lükitult
hea oli lugeda mul.
Lind kaasa vilistas, laps teda silitas,
päkapikk naeris kui hull. | | Uno Sikemäe, muinasjutt, jõulud, päkapikk, salm, lind | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| Jätkugu jõudu paljudeks aastateks,
päikest pikkadeks päevadeks
kodukambrit kaunistada,
kaasakest kenasti kohelda,
lapselapsi lustitada,
külalisi kostitada. | | sünnipäev, palju õnne, aastad | | Lisas: ragged @ 2019-11-09 | Hinne: - |
| Aeg õpetajaks meile
on kõige paremaks,
et kaduvuse lapsed
siin üksteist armastaks. | | aeg, õpetaja, elu, lapsed | | Lisas: ragged @ 2019-10-27 | Hinne: - |
| |
