Otsingu sõnad: laps.
| Ma ostan hulga marke,
et saata raamatuid.
Näen vaimusilmas juba
veerijate suid.
Et kirjutada raamat,
mult aega võttis kuid,
et lapsed kasvaks suureks
vaguralt kui tuid,
et alati nad näeksid
metsa taga puid,
et ei tuleks üle matta
mu mulda pandud luid. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Väga kohutavad helid
kõlaritest kostavad -
vaata mida lapsed linnast
jälle kokku ostavad!
Raamat alati on vaikne,
raamat üldse ei tee häält.
Kui ma rohkem tunneks tähti,
iga päev ma loeksin säält! | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Kui su pisipoja tahab
minna ära merele,
siis peab andma malakaga
talle peale kerele.
Kui su pisipoja tahab
minna ära merele,
klohmi teda korralikult,
peksa kasvõi verele! | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Ainult sina, ainult sina,
kostab raadjost lauluhääl,
olgu raadjonupp mistahes
kodumaise jaama pääl.
Mind ei ole külastanud
tõesti juba kaua te,
siis ei ole imestada,
et te nõnda laulate.
Varsti sünnivad teil lapsed.
Kas te neid siis vihkate,
kui te raadjos laulate, et
teineteist vaid ihkate?
Mina niimoodi ei tunne,
siiski pole kutrta mul.
Tuleb ainult rõõmustada,
kui ei südant murta sul. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Eile meie liivakasti
tuli suur ja võõras laps,
küsis käriseval häälel:
kes teist teab, kuis maitseb naps?
Seda kuuldes meie kohe
oma tuppa jooksime.
Kui me oleks leidnud nööri,
siis ta täna pooksime. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Laske sisse mardisant, või kõab püssiupauk!
Näeb siis, kes jääb kuuli ette, kas siis laps või rauk.
Küüned on mul külmunud ja varbail on mul valus,
tülinoriv perekond on igas teises talus. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid, mardipäev | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Et alati jääks kestma
me ellu lapsepõlv,
et rohetaks veel rohi
ja sinaks taevavõlv.
Et hea ei läheks kaotsi,
me siiralt soovime,
kuid areneda siiski
seejuures proovime. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Kahvatu, nii kahvatu on lumivalgekene.
Inetu on vaadata üks haige inimene.
Kängu kasvand pöialpoisse sebib mööda tuba -
paistab et nad lapsena suitsetasid juba.
Nii viletsad on asjad kõik selles metsatalus.
Õnnelikuks jutulõpuks puudub piisav alus. | | eesti autorid, tuntud autorid, Simo Runnel | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Ja sügavad kustunud silmad,
Nad jäid nii särama, -
Mu juukseid ta silitas tasa -
Nii uinusin magama.
Kui väiksena tares sa kuulasid jutte,
Mis rääkisid kaarnast ja surmast ja haldjast,
Neid pajatas ema ja ema ta silmitu.
Kaheksi olid kui üks sinu jaoks.
Olid kui usklikud usuta peerud,
Kes viisid su lapsena valgusemaale.
Ei saa seda unusta sa siiamaani,
Mis pannud sind mäletama…
Tõuse, o süda, lenda ja mängi,
Tõuse kui liblik sa tõugu seest.
Kõik on ju elu ja elava killast,
Mis näha ja kuulda ja see ka mis mitte.
Kõik kokku on tohutu helendus jumalik,
Mis pole taevas, vaid maa peal meis endis.
Kõigel on kõrgus ja tähendus,
Ja suurus ja pikkus ja tumedus.
Jumal ja jumalus ühendab neid,
Kuid ühtsuses kõik see on eraldi.
Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Kesk nurmi täis valmivat vilja,
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,
Ju lapsena teesid armastas meel -
Teed laulavad õhtu hilja.
Iseendal sul meeldis ju kõndida,
Teedel, mis rändaja tegid sust.
Teedel, mis viisid sind eemale endast.
Teedel mis sihitult sihitud.
Ja ära käind maailmas ning mujal,
Kus asuvad teised ja teised, kes teedel,
Jälle tagasi tõid samasse halli üksildusse -
Algusesse.
Nüüd õitsevad kodus valged ristikheinad,
Tuul mängib lillelõhnaga -
Mu ümber laulavad vaiksed leinad.
Vang oma suures ja trellitud vanglas,
Ei mõtlemast kodule kordagi komista.
Seal kus on lõputu päev ja suur suvi,
Ta peasoov on olla alati.
Kuid vanglast on pääseda teadagi raske,
Nagu ööd muuta päevaks.
Ega kadunud kottu sa enne ei saa,
kui oldud on aeg sul ja leitud see saladus.
Sääl kaks on teed, ühte rändasin ma --
See - armastus keset ööd;
Sa mine teist, rada teist rända sa -
See - tarkus on keset ööd.
Tarkus - mis on see piiritu küsimus,
kerkib peasse meil juba kui üsas,
ei jäta meid enne kui sureme.
Piirid siiski on tal, kuid piiritult kaugel.
Tarkus on olemas sel, ja sel lollil,
Tarkus ei kasva, ei kahane.
Tarkus on headus ja valgus ja tahe,
Mis kõigil on ühine, sihitu tee.
Mu tuba on väike ja kurblik mu meel,
Ja süda nii üksinda, valus.
Su tuba on väike ja kurblik su meel,
Seal pimedas madalas kohas.
Su jutt on kui alati igatsev keel,
Mis vaikselt ja jätkuvalt puhas.
Sa lõputult kõvasti karjuda proovid,
Siiski ei tunne end vabana.
On mõistmatu kõigile, mida sa soovid,
Kuid rääkida sellest ei julge sa.
Rõõmu, mure vulisev oja olen ma,
kahest kokku igatsev laulja rändaja.
Jah, oled sa jahe ja kaunistav vesi,
Kesk hämarat metsa oma mõtteis.
Kuid oja, mis voolas nii eile, ja täna, ja praegu,
Ei muuda ka homme end muuks kui vaid veeks.
Kui vaid tuleb talv ja lõpp heledal suvel,
Hall jää katab kinni ja uputab sind.
Siis kõik tundub teisiti - nähtu ja tuntu,
Ja kuskil kohab meri, suur surma silmapilk. | | ziggy | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| |
