| Üks mõte liigub peas kui höövel süsi,
siin pisarates peitus hingevaev.
On lilledel mu juures jälle püsi
ja küünlaleegist vastu vaatab aeg.
Ses ajas kuulen kodumetsa müha,
seal nutab vaigulõhnaline laas.
See paik, mis sulle lapsepõlvest püha,
on täna oma kaotust leinamas.
Need rõõmsameelsed naeratuste ajad
ja kodujärve taevavärvi veed.
Sealt kostavad veel mõned hellad kajad,
üks jäljepaar kui astuks koduteed.
Koos vaikselt vaatame veel küünlatulle.
Miks aeg nii kiirelt mööduda küll võis?
Laps tahtis rõõmu sosistada sulle,
käes koduaia kauneim lilleõis.
Ilm on me ümber kevadeiselt rõske,
kuid selles õhus liigub lõunatuul.
Me tunneme kui puudutaks siin põske
veel jumalaga jätuks ema huul.
| | Uno Sikemäe, mõte, lapsepõlv, püha, naeratus, kevad, ema, rõõm, lilleõis | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Need imekaunid lillekesed,
mida olen elus näinud,
on kõik nad juba hästi ammu
minul meelest läinud!
Kuid on üks lilleõis,
mida mäletan veel mina.
Arva ära, kes see on.
Ei keegi muu, kui sina! | | sõbrale, sõber, lill, lilleõis, sina, mälestus, sõprus | | Lisas: anuuni0 @ 2009-01-15 | Hinne: 4.5 |
| |
