| Kodukambri akna taga tuli võeti üles,
lapselaps seal uneootel istus memme süles.
Kahekesi imetleti hämarduvat ilma,
mõlemile pikkamööda uni tuli silma.
Vanaema une ootel tasakesi ohkas,
suigatades korraks oma lapsepõlve kohtas.
Läks ta mööda metsasalust silmapiiri taha,
tõusis kõrge künka otsa, istus sinna maha.
Nägi, kuidas vesi voolas, orus ojasängis,
naabritüdruk kaldaliivalt kaladega mängis.
Mõnus oli künkaharjal seista nagu kuju,
vanaemal peale tuli vallatuste tuju.
Lapsemeelseid meelitusi nõlvalt alla hüüdis,
juba ise vooluvee sees kalakesi püüdis.
Miksküll armsad unenäod meil mööduvad nii ruttu?
Vanaema märkas, et ta lapselaps jäi tuttu. | Uno Sikemäe, uni, vanaema, lapselaps, lapsepõlv, unenägu | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| |