| Turri tõusis koeral turi,
tülli läksid kass ja Muri.
Ühte ruumi nad ei mahu,
raske saavutada rahu.
Riiukuked õuel reas,
harjad punetamas peas.
Puruks muljutakse muru,
õues lendab sulepuru.
Koplis oinas poksi tegi,
oma kallim peast läks segi.
Kui siis riid veel veidi paisus,
olin jälle tema kaisus.
Riiud puhastavad hinge,
tülist vabanenud pinge
aitab asjad korda seada,
laseb kõigest täpselt teada.
Riidu naudi, riidu maitse,
ennast sõnadega kaitse.
Oska kiirelt plehku panna,
õigel ajal alla anda.
Möödund mälestuste kajas,
jalutasid noorusajas.
Suvepäike rõõmsalt säras,
keegi koduõuel käras.
Kaks seal seisid kaelakuti,
lapsepõlve poisiklutti.
Üksteist ikka tülitasid,
vandusid ja sülitasid.
Läksin ise siin kord raksu,
tüdrukult sain mitu laksu.
Kaklus kestis päris pikalt,
kriipida sain naabriplikalt.
Lapsepõlve väiksest vaenust
elatud on nagu laenust.
Suurest kättemaksu pingest,
igatsus ei kao mu hingest.
Nähes pealt mõnd riidu väikest,
meenutan üht oma "päikest".
Tulles läbi kuusetukast
tuuseldaks veel teda tukast! | | Uno Sikemäe, riid, koer, kass, Muri, mälestus, suvepäike, koduõu, tüdruk, naabriplika, vaen, laen, päike | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Kevad tuleb, vihm on taga,
hääl tal kõmiseb kui kõu.
Pärast tervitamist aga
haljendab meil koduõu.
Kevadel on lillesilmad,
koiduroosa naerusuu.
Päiksepaistelised ilmad,
huultel puhub lõunatuul.
Kannab kirjut lillekinnast,
jalas poripotikud.
Rõõmutuju õhkub rinnast,
juuksed pilve lokitud.
Kevadel on neiu nägu,
roheline pruudiloor.
Tulles on tal kaasas kägu,
sajahäälne linnukoor.
Kevadel on rõõmutujud,
meelitab tal kümnel käel.
Õige varsti vees sa ujud,
jooksed koplis särgiväel.
Saada endale võid nohu,
tulles läbi lombiveest.
Kevad annab sulle rohu
oma ravimtaime seest.
Kevadisel soojal ilmal
õitelõhnas koduõu.
Põhjamaale kaovad külmad,
kase all on mahlanõu. | | Uno Sikemäe, kevad, koduõu, naerusuu, lõunatuul, rõõmutuju | | Lisas: ragged @ 2019-12-15 | Hinne: - |
| Päkapikud tegid ringi
kõduõuel ümber pingi.
Pingi allgi olid mõned,
pingi pealt said loetud kõned.
Siin on jõuluplaane peetud,
kingipakke kokku veetud.
Ootetunnid vähenesid,
tähtsad pühad lähenesid.
Vanem pingilt käske jaotas,
kuni tasakaalu kaotas:
Üle serva alla potsas,
siples veidi hange otsas.
Oodates nüüd käsku - minge!
Tõusis päkapikupinge.
Nimekirjad näpuvahel,
seisis valvel nende ahel. | | Uno Sikemäe, päkapikud, koduõu, jõuluplaan, kingkikott, pühad, nimekiri, jõulud | | Lisas: ragged @ 2015-12-24 | Hinne: - |
| |
