|
 |
Värsked luuletused |
 |
| |
|
|
| Kojuigatsus -- kauguseigatsus,
kahte harusse kasvav puu,
varjuotsija -- tuulteotsija
metsa ja mere piirimail.
Sünnihirm -- surmahirm,
mõlemast otsast sõlmitud elulõng.
Olemine -- mitteolemine,
üks neist on uni
ja teine ei ole sedagi. | | Karl Ristikivi, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| See on ju täitsa võimatu
lüüa harilikku naela betoonseina
ma ei teadnudki et see võimatu on:
seepärast lihtsalt lõin naela sisse
See on ju täitsa võimatu
sellist inimest armastada
ma ei teadnudki et see võimatu on:
seepärast lihtsalt hakkasin armastama
Selles absurdses, meeletus elus
inimesed otsivad teineteist
ja vahel ka leiavad teineteist
hakkavad üksteist armastama
kuigi see võimatu on | | Ilona Laaman, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| -Kirjuta minust luuletus
ütlesid
-Ei, vastasin
kirjutan hoopis merest
kui lõpmatu ta on
-peaaegu nagu taevas-
kirjutan taevast
kui sinine ta on
-peaaegu nagu kellukas-
kirjutan kellukast
kui õrn ta on
-peaaegu nagu sina-
kirjutasin kirjutasin
kõik ainult sinust | | Ilona Laaman, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Meie armastus oli üllatuskülaline
kutsumata just mitte aga siiski
võtsime ta vastu naerul suuga
imestasime pisut, ütlesime: - Tere tulemast!
selline üllatus umbes kui kirjutuslauasahtlis
hakkaksid kasvama sinililled või ämblik kooks
purpurset võrku või kirikutorni kukk tõuseks lendu
südames kutsusime seda külalist ehk
aga jalust rabatud olime sellegipoolest
harjusime ruttu
ja lasksime paista et teadsime ette et ta tuleb
võtsime vastu naeruse näoga | | Ilona Laaman, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Ma rääkisin lapsele
muinasjutu
see läks ühest kõrvast
sisse ja teisest välja
ja varsti ütles ta: da capo
Ma rääkisin oma armsamale
Muinasjutu
see läks ühest kõrvast sisse
ja ei tulnud enam välja
Mu kallim on täis muinasjutte | | Ilona Laaman, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| ma olen juba nii vana
et panen end ise riidesse
olen veel nii noor
et mind võetakse riidest lahti
Kui mina, Ilona Laaman
ja United States of America
avastame teineteist
oleme üksteisele IL ja USA
Veel on tulevik ees
veel võivad ajalehed koguda materjali
mu nekroloogi jaoks
veel nimetatakse mind paljutõotavaks
Veel võin ma otsida USA'd
ja leida oma India | | Ilona Laaman, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Oh ma armusin
sinusse nii ülepeakaela,
et puder pliidi peal
jäi kõrbema,
ja igal tänavanurgal
näen ma ainult sind
(milline mehehullus),
ja mida ma nüüd söön?
Ja juhul kui
sa tuleksid mulle külla,
kuidas seletaksin
ma kõrbehaisu,
ja mida ma sulle pakuksin?
Ja mu läikivad
silmad ütleksid
selgemini kui sõnad,
et olen vägagi nümfomaanne.
Ja ma näen vaimusilmas:
sa lähed kummardades,
viisakalt,
tagurpidi välja. | | Ilona Laaman, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| K-le ja P-le
Liblikas lendas
jõe kaldalt, kus ta oli sündinud,
teisele kaldale
ja suri.
Vana mees sõudis üle jõe;
vana mees vaatas oma nägu
tumedal veel
ja ütles: nii on elu.
Poiss ja tüdruk sõudsid üle jõe.
Nad vaatasid teineteise silmi.
Nad ei öelnud midagi.
Poiss ja tüdruk nägid teineteise silmis
lõpmatukordseks peegeldumas
iseend, maailma
ja valget liblikat
lennul
üle tumeda vee. | | Jaan Kaplinski | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| TULE TAGASI METASEKVOIA
Teisest aegilmast siia sadand
tumm kollane päikeselaik
läbi võrade - vastu südant
jälle koputab merevaik
vaik metsast mis merre on vajund
millest üle käind vood ja jääd
kõik lõhnad ja helid on hajund
ainult valgus valgus on jäänd
ainult valgus vaigusse tardund
üks tere- ja hüvastipilk
ja meel mis on ikka sust hardund
liiva kadunud kuldne tilk
ons tüvest kus tema kord nirgus
saand süsi või midagi muud
ei tea - tean vaid leina mis virgus
teie pärast mus muistsed puud
tean sellest ma pääsu ei leia
ikka jälle viib mõtteränd
su juurde mind metasekvoia
su juurde mind helmemänd
ta tuleb kui õhtuti maja
jääb vakka ja otsa saab rutt
ja paneb mind läbi see aja
igatsema ilmvõimatut
igatsema mandreid ja saari
oma mõistmata südamest
vaigumetsade tertsiaari
enne jääd enne inimest
ja ka mõistuse igikainus
sest lummusest jagu ei saa
teab temagi - püha on ainus
üks taevas üks aeg ja üks maa
teab temagi - vahel jääb kitsaks
mõnelegi ta aeg ja paik
ning siis vahest nõiavitsaks
võib saada ka merevaik
ning nii keset põhjamaa talve
on mul pooleldi paganal
oma salamantra ja palve
ja sellised sõnad on tal
kuni paremaid ma ei leia
küllap needki aitavad mind
tule tagasi metasekvoia
tule tagasi helmemänd
TULE TAGASI HELMEMÄAND | | Jaan Kaplinski | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| | | | | |
