| Eile veel läksime sinuga midagi looma,
siis oli su tegudes lustakas rõõm ja rutt.
Üht tassikest teed sa kutssusid endaga jooma,
seal oli meil ajada tähtsate asjade jutt.
Õhtuse päikese saatsime üheskoos looja,
seekord nii kaua mul lahkudes hoidsid veel kätt.
Tundsin su peopesal endiste helluste sooja,
nüüd tean, see oli su viimane hüvastijätt.
Veel sõuab siit üle elutee pahuraid pilvi,
käib kuuskede ladvus eha ja koidikukuld.
Öötaevas põleb siin tähtede helkivaid silmi
jääb igasse aknasse sinule mõtlevat tuld.
Rannale astutud jälg taandub lainetevahtu,
üks hetk püsib langevast tähest helendav joon.
Vaid südamesoojus on see, mis kiirelt ei jahtu,
maamulla rüpest ta mälestust tagasi toob. | | Uno Sikemäe, eile, rõõm, päike, üheskoos, hommik, kuused, öötaevas, rand, südamesoojus | | Lisas: ragged @ 2020-04-17 | Hinne: - |
| Nukralt vaikivad puud,
tummalt helgivad tähed.
Oma hääletul suul
aeg neil radadel läheb.
Tuule sahisev viis
kandis endaga mure,
meie hinge jäi siis
ja seal iial ei sure.
Laulu sõnatu keel
oli ootamas algust,
kuid ta päev oma teel
oleks vajanud valgust.
Seisab väikene haud
ääres kalmistu raja.
Vaikib laulmata laul,
elab siin tema kaja.
Oli ootus ka siis,
selles mööduvas ajas,
sõnu igatsev viis
enda juurde kord vajas.
Kui on tulnud mu päev,
siia rajale astu,
unevaikusest käed
mulle siruta vastu.
Kestab vaikuse tund
päikse helgi ja lumes.
Koos siin magame und
oma uneta unes. | | Uno Sikemäe, uni, kalmistu, haud, vaikuse tund, lumi, päike | | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Üht rada, mis käimiseks kahele,
meis sündinud soov veel kord vajas.
Jäid minu ja päikese vahele
sa kevade värvide ajas.
Aeg lubas sel teerajal püsida
ja armunuid kaugele kanda,
et süda saaks südamelt küsida
ja tuksudes vastuseid anda.
See kevade päikeseahvatlus
sind koduteel suudlema sundis.
Sisi toimus mu südames plahvatus,
hing veelkord suurt armastust tundis.
Sain pilvena taeva all liikuda,
et vihmavett lillele tuua.
Sain linnuna puuoksal kiikuda
ja helisid laulule luua.
Mu süda sai sinuga harjuda,
teel puhusid lõuna poolt tuuled.
Hing rinnas võis niikaua karjuda,
kui kohtusid ootavad huuled.
Näen hetkel, kui mõelda saan sinule,
üht nooruse kaunimat filmi.
Kesk õitsevaid lilli jääb aasale
paar taevasse vaatavaid silmi.
Neid silmi ei unusta paadimees,
ei unusta need, kes sind näinud.
Õrn naeratus püsib veel silme ees,
kuid aeg on siit minema läinud. | | Uno Sikemäe, rada, päike, süda, kevad, pilv, lill, vihmamesi, lind | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Turri tõusis koeral turi,
tülli läksid kass ja Muri.
Ühte ruumi nad ei mahu,
raske saavutada rahu.
Riiukuked õuel reas,
harjad punetamas peas.
Puruks muljutakse muru,
õues lendab sulepuru.
Koplis oinas poksi tegi,
oma kallim peast läks segi.
Kui siis riid veel veidi paisus,
olin jälle tema kaisus.
Riiud puhastavad hinge,
tülist vabanenud pinge
aitab asjad korda seada,
laseb kõigest täpselt teada.
Riidu naudi, riidu maitse,
ennast sõnadega kaitse.
Oska kiirelt plehku panna,
õigel ajal alla anda.
Möödund mälestuste kajas,
jalutasid noorusajas.
Suvepäike rõõmsalt säras,
keegi koduõuel käras.
Kaks seal seisid kaelakuti,
lapsepõlve poisiklutti.
Üksteist ikka tülitasid,
vandusid ja sülitasid.
Läksin ise siin kord raksu,
tüdrukult sain mitu laksu.
Kaklus kestis päris pikalt,
kriipida sain naabriplikalt.
Lapsepõlve väiksest vaenust
elatud on nagu laenust.
Suurest kättemaksu pingest,
igatsus ei kao mu hingest.
Nähes pealt mõnd riidu väikest,
meenutan üht oma "päikest".
Tulles läbi kuusetukast
tuuseldaks veel teda tukast! | | Uno Sikemäe, riid, koer, kass, Muri, mälestus, suvepäike, koduõu, tüdruk, naabriplika, vaen, laen, päike | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Sõudis sügis mis ta sõudis,
aga pärale ta jõudis.
Ja uss sõi augu õunasse
ja siga lendas lõunasse.
Ja lõuna oli veidi kuum
ja seale meeldib jahe ruum.
Ta leidis ettekäände
ja lendas ära läände.
Läks looja nagu päike
see suvepõrsas väike. | | Ilmar Trull, sügis, siga, päike | | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Väljas tiksub vaikselt öö
ah mida pörgut ma ju alles raban tööd.
Aga kui kell saab kakskend kolm,
riietelt saab maha pühitud tolm.
Astun pimedasse õue,
ühe väikse lille pistan põue.
Täna saaniga me ei rally,
liuglen läbi öö sinna,
kus vötan kaissu neiu kalli !
Ei oska miskit kosta,
see toob palju päikest südamesse,
ja öösse musta. | | öö, kell, lilled, neiu, päike | | Lisas: teetlev @ 2019-12-29 | Hinne: - |
| Looduses on laulik vaba,
igat häält ei märka kohe.
Peni liputab sul saba,
kuulmata jääb neiu ohe.
Paljud hääled loodusvarust,
lauluks kipuvad mu suule.
Sumin mesilasetarust
kandub üle pärnapuule.
Tuulesahin paitab sala,
päikselõõsas heinaloogu.
Vetevoogu sulpsab kala,
pardipoeg kaob kaldaroogu.
Elu hääled, naerud, nutud,
lauludesse kõik ei mahu.
Luuletuses, muinasjutus
palju vaikust on ja rahu.
Varajane koiduvalgus
ilma helisevaks muudab.
Näed, kui saabub päeva algus,
mida päike teha suudab.
Kägu kukub, seekord kaugel,
räästa all on vihmasorin.
Isa norskab, uni laugel,
saatjaks põrnikatejorin.
Looduslaulu salapära
kestab läbi iidse aja.
Kuulates ta rõõmukära
sõnu lisaks pole vaja. | | Uno Sikemäe, loodus, mesilasetaru, kaldaroog, pardipoeg, muinasjutt, koiduvalgus, päike, kägu, vihmasorin, looduslaul, rõõmukära | | Lisas: ragged @ 2019-12-15 | Hinne: - |
| Raasuke rahu ja piisavalt õnne,
rohkesti päikest täna ja homme.
Tugevat tervist ja pilvitut ilma,
täna ja homme ja ilmast-ilma! | | sünnipäev, palju õnne, rahu, õnn, päike | | Lisas: ragged @ 2019-11-24 | Hinne: - |
| Hoia südames päikest,
kui tüli täis ilm,
kui taevas on pilves
ja ümbrus on külm.
Hoia südames päikest,
torm möllata võib,
ja tumedam päevgi
siis valgena näib! | | sünnipäev, palju õnne, päike, süda | | Lisas: ragged @ 2019-11-24 | Hinne: 5 |
| |
