|
|
Vaata: Kallile. |
|
|
|
|
| Väljas tiksub vaikselt öö
ah mida pörgut ma ju alles raban tööd.
Aga kui kell saab kakskend kolm,
riietelt saab maha pühitud tolm.
Astun pimedasse õue,
ühe väikse lille pistan põue.
Täna saaniga me ei rally,
liuglen läbi öö sinna,
kus vötan kaissu neiu kalli !
Ei oska miskit kosta,
see toob palju päikest südamesse,
ja öösse musta. | öö, kell, lilled, neiu, päike | Lisas: teetlev @ 2019-12-29 | Hinne: - |
|
Eelmine luuletus samas kategoorias
Istun siin | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Kevad
| | | | | | | |