| Nad wanaks, suitsend urkaks nimetawad sind;
Kuid tuhat rahwapõlwe, kõiki oled näinud;
Neil aastasadadel jäi kätkiks sinu rind.
Nad kõik su sees ja ümber nagu kantsis käinud,
Sind wanaks waewand nende mure otsata
Ning nende walus mustaks sinu seinad läinud;
Ja sinu parte taga säde hõõgaja
Kõik wermed mattis, kuiwatas kõik pisar-palged, —
Kõik suureks koiduks laulis rinda salaja.
Su ülenduseks tõusku looja-tuled walged! | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Üks kauge kõlin kõnnib tasa läbi öö —
Tuul waikis, hingab ainult üksik talu.
Täis muret, waewa liikus läinud päewa töö —
Ma istun puhketunnil üksi ärkwel weel,
Ja kuulen, kuidas kõlin kõnnib õndsel teel,
Kui oleks see mu kõigearmsam walu.
Mu meeles õitses kord kui unenäo maa
Ja kõlin tõotas mind sinna kanda!...
Küll pidin waimutules uueks põlema,
Et mõte lumiwalgeid tiiwu kaswatas
Ja tunne lumehelkjat rada tasandas,
Et tõusta oma päiksekiire randa.
Nüüd wärawad on kinni kõrgel ilumaal —
Sootule tantsust wäsind istun mullas
Ja nutan, et mu nimi leinaks pidu aal,
Mis lumiwalge mõtte lastel antakse,
Kes jõudsid tunde lumehelgis pärale
Kui kõlin jumaluse kandle kullas. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kuu kurwal walgel kõnnin,
Läen uupi edasi;
Kõik uppus kõlinasse,
Öö uni ja palwegi.
Mul oli armas päike,
Ja õnnis kiirte-tee,
Ees tuhat õnneranda,
Käes kepiks kewade.
Nüüd nagu kütkes käsi,
Jalg tõrgub sammuda;
Mul kõlin koormaks kaasas
Täis armu, koduta.
Kõik uppus kõlinasse,
Läen uupi edasi —
Ja sügis, koltund lehed,
Mul meeles alati. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Heinalõhn magus lendab niidu päält,
Metsas kumin, äostus, lindude laul,
Põllul tõusleb õitetolm,
Kiirtesse waibund maailm.
Tasane sumin kasel, niinepuul —
Isa sõnad kõnniwad jumala teed,
Wäsis kuulates minu meel,
Muinasjutt üksi weel jäi...
Haldijas tasa tuleb niidu poolt,
Kaarnakiwi kannab ta sammaldand käes.
Surub kiwi mu südame —
Kiwi, see minule jääb!... | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
|
Koiduhelgis haige kodumaa,
Meile, kes meil juured sinu pehmes mullas,
Kaua siiski käies oma teed
Üksi jäime oma hinge koidukullas,
Üksi nagu unenäo weed —
Meile wiimast aset juhata.
Üle halli mere laenete
Nagu kuldne wirwe õhtuwiiwul sõudke
Nagu õndsaid saari otsides,
Oma unistuste armuhiilges jõudke
Jääbumata tõustes, kustudes
Üksikule ranna luitele.
Üle kodu wiljawäljade
Nagu õnnis hõõge kastemeelne minge,
Õnnistage teri salaja
Köiteks igaweseks minu laste hinge,
Rinda armastuseks tulena,
Jätkuks minu mure leiwale.
Läheb ulgu teed siis meremees,
Luite õhtulaulud meelde talle jääwad,
Ei tal kaswa wõõrsil kodumaad,
Unistuste armus silmad kodu näewad,
Laulab hing: laew, kunas randa saad?
Kodukutse õitseb südames!
Läheb idateed siis põllumees,
Kodulaulu laulawad tal wõõrsil tuuled,
Sulatawad tundeid hõõgama —
Ja mu nime leidwad jälle tuimund huuled, —
Õnnistan siis läinut mullaga
Oma leinawaikses südames.
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Siis seisis minu kullakene palwes, —
Mul unus kirik, unus taewa sära,
Ta juurde mõttes peitsin ennast ära.
Ja tundus, laulis tasa tema süda —
Üks walgus kujunes ta rinnas minu poole,
Et meie armust tõuseks jätku waimu soole.
Söö, täkk! Siis lähme kõlisewat kosjasõitu.
See olgu ohwer: rahwa lootus nõuab wõitu! | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Nagu lugemata ohked uppund iseendasse,
Ohked seitsmesaja aasta piina teelt,
Rehetare warjust tasa wälja heljund päiksepaistele,
Ikka kõneledes oma hirmu keelt:
Kas ei pilwed jälle tõuse katma kinni kodumaad?
Kas ei kandnud ahelate kõla tuul?
Ja weel unes, ehk küll wäljad rahu hõlmas uinuwad,
Hädaohu sõudu kordab arglik luul.
Siiski koidu kuldse kuma ärkand mängu helinas
Oma sügawusi leiab sinu meel
Ja kui kiirte kõne kiigub sinu lehte sahinas,
Kõne wabanenud waimuilu teel. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kui tiiwu ei wõta su mõtete lend,
Ei tõuse kui kotkas sa üles,
Ei ial siis leidnud sa walguses end,
Sa uinud weel tuimuse süles;
Sul koduks siis üksi weel unine muld,
Ei kaswand sul rändaja keppi;
Sa tõuse, sest tõusus üksi on tuld —
Ei walgus wõi uduga leppi! | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Tukub kewade öö hõbeuduw, walge,
Wajunud uindunud pää latwu weel mõtlema;
Kaugel kauguste sees ärkand koidiku alge;
Hingab mägine maa, puhkab järw saartega.
Kerged walguse wood heljul lendawad kõrgel —
Kaasa ööpikul siin widin, teine siis sääl
Ärkab, paisub kui koor, täidab loodust kui nõrgel,
Wetel udu ja kuld, pehme wärwide hääl.
Üle metsa ja maa, mäelatwade sõuab
Wägew siis walguse mäng, puhkeb terwitaw lõõm;
Järwes hõiskab walgus, palwe toonisid nõuab,
Kiired pesewad suud, päiksel hommiku sõõm.
Kustunud kewade öö hõbeudune, walge, —
Üksi talude teel unist midagi weel,
Tukuks sirutes sääl päewa higine alge,
Liiguks murede must, pärandus talude teel. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Üks tee wiib üles armastuse maale,
Kui waewalt ärkand koidu-ilu aale,
Üks tee kui tehtud inimeste kõrgustest,
Kuis paistawad meil paremate südamest.
Ja kes siin ial juhtis sinna oma sammu,
See leidis hinges helendawat rammu
Kõik wennaks tunda olemise woos
Ning ennast leida jumalaga koos. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| |
