|
 |
Kasutaja Carl16 lisatud luuletused |
 |
| |
|
|
Maarjamaa detsember on lumega kitsi,
härmaeit alles heegeldab pitsi.
Külmapoiss muidu kes niisama mürgeldas,
laante ja niitude linasid tärgeldab.
Sestap see talvetaat kangaspuid voolib,
lumeneid aina lumelõngasid poolib.
Tuisulaps kodus veel vusserdab tahku,
Lumemoor lumest veeretab kakku.
Ükskord kui valmis saab nende töö,
Saabub ÜKS TÕELINE JÕULUÖÖ! | | jõuluöö, detsember, lumi, talvetaat, külmapoiss, tuisulaps | | Lisas: Carl16 @ 2021-01-12 | Hinne: - |
On sõpru vähem, on neid hulgem,
pole kõige tähtsam asi.
Elus poole kindlam, julgem
olla on ka kahekesi | | sõprus, armastus, kahekesi | | Lisas: Carl16 @ 2020-12-26 | Hinne: - |
| Siin perenaise käsi hoolel tegev,
hulk kistud rohtu eemal hunnikus.
Aed lehkab sõnniku ja õite lõhnast,
muld must kui siid. Siin hool ja õnnistus:
sääl ajab kõrvits ennast laiali
ja küüslauk peenra äärel nagu muru,
sääl kaalik, porgand kasvab priskesti,
siit rohtu kistud, kohendatud puru.
Ta hoolas olnud hommikuses vilus,
nüüd vaevatasuks hiilgavam tal kroon:
töö usinus siin viljakandvas ilus,
sääl lillekuhi eemal nagu troon. | | Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid | | Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 | Hinne: - |
| Ju karjane läeb karjaga:
till tall! must Kirjak kõige ees,
till tall! ka kostab metsa sees
ja vastab niit ja karjamaa.
Ju kõlab läbi hommiku
üks pasun eemal: tu, tu, tu!
Jõe ääres aurab lokkav hein,
siit tagapool mets, mäesein,
kust läheb linnatee
ja kaob puude vahele —
just nagu tänav silmale.
Sääl tuleb naaber koormaga
ja süütab piibu põlema.
Käis veskil.
Valgel kübaral
käib mölder veskitiiva all.
Kuid väljal kõnnib põllumees,
muld muhe, must tal jalge ees
ja ennäe! seeme kukub ka. | | Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid | | Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 | Hinne: - |
| Mu ees on surm,
ma tunnen ta vina,
ja säälpool on nurm,
kus õitsed sina.
Küll ilus on nurm,
kus õitsed sina!
Mu ees aga on surm,
ma tunnen ta vina. | | Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid | | Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 | Hinne: - |
| Mis mu põues pakitseb,
mis mu meele nukraks teeb,
mis mind ära ehmatab,
kogunisti kohutab:
et nõnda palju ilu
on suure ilma sees,
et nõnda palju valu
on elus elades,
et nõnda palju ilu
on mere lainetes,
et nõnda palju ilu
on taeva tähtedes,
et nõnda palju õrnust
on armusilmades,
et nõnda palju soojust
on noores südames,
et nõnda palju elu
on rinnas sügavas,
et nõnda palju valu
on põues palavas:
on ilu, elu, valu
nii palju ilma sees —
ja sellest kõik nii vähe
on teie lauludes?! | | Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid | | Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 | Hinne: - |
| Kas ma Eestit unes nägin?
Nägin lained laevu täis,
nägin viljarikast randa,
merehõlm ta ümber käis.
Ei see olnud mitte unes,
ilmsi tuli kujutus:
oli vaev mul, oli valu,
kuni tuli kahvatus.
Tõusku, tõusku valuvägi
surmaorust ülesse,
teed ta otsib, elujõgi,
kuni jõuab merele | | Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid | | Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 | Hinne: - |
|
Ma lillesideme võtaks —
sind köidaks sellega,
sind köidaks sellega ühte,
oh õnnetu Eestimaa!
Ma taevasina võtaks,
võtaks päikese särava,
võtaks eha, võtaks koidu —
sind köidaks sellega.
Ja armastuse ma võtaks,
võtaks truuduse, aususe ka,
ja köidaks sellega ühte
sind, kallis kodumaa.
Ja veresideme võtaks,
võtaks venna südame ma —
ja köidaks sellega ühte
sind, õnnetu Eestimaa! | | Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid, kodumaa, eestimaa, armastus, kodumaaarmastus | | Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 | Hinne: - |
| Mets kohas tumedalt, tõelt...
Ma kuulasin himuga.
Ta kohin tiibu laotas
mu üle ju hällissa.
Ta tume kohin jäi rinda,
sääl kohab nüüd alati —
ma nagu tad taga leinan,
ei rõõmsaks saa iialgi. | | Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid | | Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 | Hinne: - |
| | | | | |
