. .
.
Täna on pühapäev, 05.04.2020, kell on 22:16       
kasutaja: parool: Registreeru?
. Kategooriad » Eesti autorid .
   
« Eelmine  Leht: 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  ...   57  58  59   Järgmine »

Uno Sikemäe - Elame sügaval maailma sües

Sinise taevaga järvevee silma
südant mul puudutas mai.
Rõõmu siin saabunud ilusast ilmast
niikaua oodatud sai.

Elasin aedade õitsemisajas
punase nelgiga koos.
Sageli sõprusest juttu siin vajas
lumena valendav roos.

Põuaste tuultega suvised ilmad
saatsid neil õitsemist seal.
Põlesid lillede värvikad silmad
mustade peenarde peal.

Jagas siit kõigile võluvaid toone
ilule avanev pung.
Tõstis neid kõrgele valguse poole
leegitsev õitsemistung.

Unistus sageli täitus meil kahel
rõõm oli mõlemas peos.
Soovin, et õite ja tunnete vahel
püsiks meil sõbralik seos.

Vaatame lilli täis peenra pealt üles,
mõtetest tulvil on pea.
Elada sellise maailma süles
koos on meil ääretult hea.

Suudame hinges veel lõputult kanda
ilu, mis loodus meil loob.
Õitsemisajas kõik teistele anda,
oleks mu südamesoov.
Uno Sikemäe, südamesoov, sõprus, unistus
Lisas: ragged @ 2019-12-15 Hinne: -


Uno Sikemäe - Uuesti leitud

Kord avastasin elu naerulätte,
see oli sinu lapsemeeelne hing.
Ma oleks võinud surra õnne kätte,
kui sa ei oleks maha jätnud mind.

Siit rõõmu poole painutades huuli,
hea tuju väljus silmasära seest.
Meid koduõuel tihti naermas kuuldi
ja naerdud sai seal kogu südamest.

Kui otsiksin need naerud veelkord üles,
mis tookord kaduma jäid külateel.
Sa toomepuu all istudes mu süles,
jäid vaikseks viimse lahkumise eel.

Koos tulime sealt koju paljajalu,
meil ühti muret polnud südames.
Mu hinges hiljem peatus võõras valu,
naer külateele maha ununes.

Aeg möödaläinust unistama sundis,
suur sõprus hingest kaduda ei saa.
Sind elu naeratusest ära tundis
ja saatus lubas meil veel kohtuda.

See oli meie käidud rada randa,
meis üles leiti mälestuste seast
ja sellest, mis sai raamatusse kanda,
naer vastu vaatamas on kirjareast.

Aeg liiga palju meie elu muutis
lill õieilu tagasi ei saa,
kuid süda saladusi hoida suutis
jäi meie õnneaega ootama.
Uno Sikemäe, lapsemeel, õnn, rõõm, külatee, toomepuu, naeratus, õnneaeg
Lisas: ragged @ 2019-12-15 Hinne: -


Uno Sikemäe - Uskudes lillede ilusat hinge

Jälgides aedades aastate ringe
peenra ees peatuma jäin.
Uskudes lillede ilusat hinge
vargsi neid vaatamas käin.

Kevade võluvat õitsemistahet
süda mul tunda siin sai.
Enam ei eralda värvide vahet,
siis kui on saabunud mai.

Roosade rooside noorusetoonid,
tulpidel punavad pead.
Puhkenud liiliad, nelgid ja moonid -
lihtsate lillede read.

Kutsuvalt keelitab matkajaid teele
sillerdav suvine kuum.
Päikene peidab end pärnaalleele,
õitsevad kastanipuud.

Põlluteel käies nii sageli kohtan
siniseid lilli ma seal.
Elule mõeldes nii sügavalt ohkan,
kaasa neid võtma siit pean.

Õhtuti igatsus istub mu kõrval,
laual on lilled ja leib.
Sinised silmad mind vaatavad õrnalt,
usun, et armastan neid.

Lilledest kallim on mulle veel keegi,
temata aed oleks kurb.
Süütab mu südames tunneteleegi
kevadest unistav urb.
Uno Sikemäe, matkajad, roosid, mai, kevad, aastate ring, põllutee, igatsus, tunneteleek
Lisas: ragged @ 2019-12-15 Hinne: -


Uno Sikemäe - Tänu tugevale

Jõuga ei sunni me liikuma paksu,
kõhnad ei kõnni, sest neil pole jaksu.
Nõrkadel varuks on tarkust ja headust,
tugeva poole peal rohkem on seadust.

Väikemees vänderdab väledal sammul,
suur astub aeglaselt teel tema kannul.
Mõlemal soov on ju kuhugi jõuda,
õigus on nendelgi saada ja nõuda.

Tugevad vajavad tugevat toitu,
nõrk asub teele siit veel enne koitu.
Tugev saab koju juba loojangu ell.
kuid nõrk hilisööni peab astuma teel.

Tuul tõukab merel purjeka liikuma,
linnuke oksal jääb ules kiikuma.
Raha eest rikas saab rattal veereda,
vaene peab ise rattana keerlema.

Nõrk ei saa minema tugeva toeta,
seisma jääb see, kelle soove ei loeta.
Tänage tarka, julgest ja tugevat
soovide täitjat - mõtete lugejat.

Näed, kuidas nõrgad hädas on endaga,
oled sa tugev, aita nad lendama,
jõudsamalt aerudel edasi sõudma,
teerajal püsima, kaugele jõudma.

Tulge siis, tugevad, nõrkade palvel,
nõrgad on julged, kui olete valvel.
Raha on seal, kus seistakse kõrgemal,
abi on alati vaja nõrgemal.

Tahtmist neil on, kuid teha ei suudeta,
mis neist siis saab, kui seadust ei muudeta?
Kellele saatus ei jaganud rammu,
nõuda ei tohiks neilt pikemat sammu.
Uno Sikemäe, tugev, nõrk
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Uno Sikemäe - Müts ja mats (Mudilaste marss)

Mats-mats-mats me matsutame jalgu,
ümber rivi laiali ei valgu,
jookseme ja kiigel kiigume.

Tipa-tapa poe poole läeme,
vabalt käies minna proovime.
Seda, mis me vaateaknal näeme,
ostmiseks sealt kõike soovime.

Siuh ja sauh siin puhastame taldu,
kätt ei taha panna taskusse.
Kaubad kõik onmeie poole kaldu,
kui me poodi sisse astume.

Korralikult käituma me peame,
ootame, kui sisse hüütakse.
Järjekorras ritta endid seame,
muidu kõiki kinni püüatakse.

Kõll-kõll-kõll me kokku loeme raha,
rahakoti kohe suleme.
Siis kui enam osta me ei taha,
täname ja teele tuleme.

Krõps-krõps-krõps siis krõpse krõpsutame,
küpsist sööme, nätsu närsime.
Täna õhtul toiduks aga saame,
sarvesaia terve pätsi me.
Uno Sikemäe, pood
Lisas: ragged @ 2019-12-01 Hinne: -


Juhan Liiv - Üks suve päev

Siin perenaise käsi hoolel tegev,
hulk kistud rohtu eemal hunnikus.
Aed lehkab sõnniku ja õite lõhnast,
muld must kui siid. Siin hool ja õnnistus:
sääl ajab kõrvits ennast laiali
ja küüslauk peenra äärel nagu muru,
sääl kaalik, porgand kasvab priskesti,
siit rohtu kistud, kohendatud puru.

Ta hoolas olnud hommikuses vilus,
nüüd vaevatasuks hiilgavam tal kroon:
töö usinus siin viljakandvas ilus,
sääl lillekuhi eemal nagu troon.
Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid
Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 Hinne: -


Juhan Liiv - Hommik

Ju karjane läeb karjaga:
till tall! must Kirjak kõige ees,
till tall! ka kostab metsa sees
ja vastab niit ja karjamaa.

Ju kõlab läbi hommiku
üks pasun eemal: tu, tu, tu!
Jõe ääres aurab lokkav hein,
siit tagapool mets, mäesein,
kust läheb linnatee
ja kaob puude vahele —

just nagu tänav silmale.
Sääl tuleb naaber koormaga
ja süütab piibu põlema.
Käis veskil.

Valgel kübaral
käib mölder veskitiiva all.

Kuid väljal kõnnib põllumees,
muld muhe, must tal jalge ees
ja ennäe! seeme kukub ka.
Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid
Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 Hinne: -


Juhan Liiv - SINA JA MINA

Mu ees on surm,
ma tunnen ta vina,
ja säälpool on nurm,
kus õitsed sina.

Küll ilus on nurm,
kus õitsed sina!
Mu ees aga on surm,
ma tunnen ta vina.
Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid
Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 Hinne: -


Juhan Liiv - LAULIKUTELE

Mis mu põues pakitseb,
mis mu meele nukraks teeb,
mis mind ära ehmatab,
kogunisti kohutab:

et nõnda palju ilu
on suure ilma sees,
et nõnda palju valu
on elus elades,

et nõnda palju ilu
on mere lainetes,
et nõnda palju ilu
on taeva tähtedes,

et nõnda palju õrnust
on armusilmades,
et nõnda palju soojust
on noores südames,

et nõnda palju elu
on rinnas sügavas,
et nõnda palju valu
on põues palavas:

on ilu, elu, valu
nii palju ilma sees —
ja sellest kõik nii vähe
on teie lauludes?!
Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid
Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 Hinne: -


Juhan Liiv - KAS MA EESTIT UNES NÄGIN?

Kas ma Eestit unes nägin?
Nägin lained laevu täis,
nägin viljarikast randa,
merehõlm ta ümber käis.

Ei see olnud mitte unes,
ilmsi tuli kujutus:
oli vaev mul, oli valu,
kuni tuli kahvatus.

Tõusku, tõusku valuvägi
surmaorust ülesse,
teed ta otsib, elujõgi,
kuni jõuab merele
Juhan Liiv, tuntud autorid, eesti autorid
Lisas: Carl16 @ 2019-07-26 Hinne: -

« Eelmine  Leht: 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  ...   57  58  59   Järgmine »
. .