| Mööda läinud ajast juttu
süda soovis kuulata.
Põimus imelisse uttu
lilleline noorusmaa.
Kerkis mälestus mu ette,
smad silmad, sama huul.
Naeratades omaette
lapsepõlve muiged suul.
Seespool sood ja eespool raba
koduküla kruusateel
Hing on vallatusteks vaba,
kandes aja "pärlikeed".
Selles kees me kooliaastad,
metsad, mäed ja heinamaa
Hea on üle pika aja
armsas paigas rännata.
Kiirustades vist ei näegi,
kuidas tunde tiksub kell.
Tuli aataid, tuli päevi
üksi olla südametel.
Palju elus käidud koole,
armsaks paigaks jäi vaid see.
Kohtumise paiga poole
ununesid aeg ja tee.
Kooliõuel õhtutunnil
põsk sul õrnalt õhetas.
Hing siin mälestuste sunnil
valud rõõmuks vahetas.
Räägi veel kord elust seda,
mida soovis kord mu hing.
Nüüd on hilja põgeneda,
istun siin jakuulan sind. | Uno Sikemäe, elu, kool, aeg, hing, lapsepõlv, mälestus | Lisas: ragged @ 2020-04-02 | Hinne: - |
| Üht rada, mis käimiseks kahele,
meis sündinud soov veel kord vajas.
Jäid minu ja päikese vahele
sa kevade värvide ajas.
Aeg lubas sel teerajal püsida
ja armunuid kaugele kanda,
et süda saaks südamelt küsida
ja tuksudes vastuseid anda.
See kevade päikeseahvatlus
sind koduteel suudlema sundis.
Sisi toimus mu südames plahvatus,
hing veelkord suurt armastust tundis.
Sain pilvena taeva all liikuda,
et vihmavett lillele tuua.
Sain linnuna puuoksal kiikuda
ja helisid laulule luua.
Mu süda sai sinuga harjuda,
teel puhusid lõuna poolt tuuled.
Hing rinnas võis niikaua karjuda,
kui kohtusid ootavad huuled.
Näen hetkel, kui mõelda saan sinule,
üht nooruse kaunimat filmi.
Kesk õitsevaid lilli jääb aasale
paar taevasse vaatavaid silmi.
Neid silmi ei unusta paadimees,
ei unusta need, kes sind näinud.
Õrn naeratus püsib veel silme ees,
kuid aeg on siit minema läinud. | Uno Sikemäe, rada, päike, süda, kevad, pilv, lill, vihmamesi, lind | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Turri tõusis koeral turi,
tülli läksid kass ja Muri.
Ühte ruumi nad ei mahu,
raske saavutada rahu.
Riiukuked õuel reas,
harjad punetamas peas.
Puruks muljutakse muru,
õues lendab sulepuru.
Koplis oinas poksi tegi,
oma kallim peast läks segi.
Kui siis riid veel veidi paisus,
olin jälle tema kaisus.
Riiud puhastavad hinge,
tülist vabanenud pinge
aitab asjad korda seada,
laseb kõigest täpselt teada.
Riidu naudi, riidu maitse,
ennast sõnadega kaitse.
Oska kiirelt plehku panna,
õigel ajal alla anda.
Möödund mälestuste kajas,
jalutasid noorusajas.
Suvepäike rõõmsalt säras,
keegi koduõuel käras.
Kaks seal seisid kaelakuti,
lapsepõlve poisiklutti.
Üksteist ikka tülitasid,
vandusid ja sülitasid.
Läksin ise siin kord raksu,
tüdrukult sain mitu laksu.
Kaklus kestis päris pikalt,
kriipida sain naabriplikalt.
Lapsepõlve väiksest vaenust
elatud on nagu laenust.
Suurest kättemaksu pingest,
igatsus ei kao mu hingest.
Nähes pealt mõnd riidu väikest,
meenutan üht oma "päikest".
Tulles läbi kuusetukast
tuuseldaks veel teda tukast! | Uno Sikemäe, riid, koer, kass, Muri, mälestus, suvepäike, koduõu, tüdruk, naabriplika, vaen, laen, päike | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Kodukambri akna taga tuli võeti üles,
lapselaps seal uneootel istus memme süles.
Kahekesi imetleti hämarduvat ilma,
mõlemile pikkamööda uni tuli silma.
Vanaema une ootel tasakesi ohkas,
suigatades korraks oma lapsepõlve kohtas.
Läks ta mööda metsasalust silmapiiri taha,
tõusis kõrge künka otsa, istus sinna maha.
Nägi, kuidas vesi voolas, orus ojasängis,
naabritüdruk kaldaliivalt kaladega mängis.
Mõnus oli künkaharjal seista nagu kuju,
vanaemal peale tuli vallatuste tuju.
Lapsemeelseid meelitusi nõlvalt alla hüüdis,
juba ise vooluvee sees kalakesi püüdis.
Miksküll armsad unenäod meil mööduvad nii ruttu?
Vanaema märkas, et ta lapselaps jäi tuttu. | Uno Sikemäe, uni, vanaema, lapselaps, lapsepõlv, unenägu | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Olen väike vahva jüts,
peas mul metsavahi müts.
Olen nagu väike Juss,
kellel nooled, vibupüss.
Mina ei pea metsas vahti,
mängin hoopis metsavahti.
Nii ma kõnnin päris tihti
mööda sirget metsasihti.
Põõsa vahelt läbi poen,
seal ma looma jälgi loen.
Vaatan, kes on metsas käinud,
sinna jäänud, läbi läinud.
Palju väikseid, palju suuri,
kõiki asju tuleb uuri.
Mina pean seal korda looma,
loomadele toitu tooma.
Mütsiga ja mundris mees
astub julgelt metsa sees.
Tal on nooled, vibupüss,
täpselt nagu väike Juss.
Käiguradasid seal rihib,
metsasihid sirgeks sihib.
Laaned täis kõik oleks prahti,
kui meil poleks metsavahti. | Uno Sikemäe, metsavaht, Juss, vibupüss, loomad, mets, praht | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Uksest õue laps meil puges,
ema kõrval samme luges.
Luges neid seal sajani,
esimese rajani.
Päevad käisid sama teel,
neilgi rõõmus oli meel.
Läksid üle suurest mäest,
põgenesid lapse käest.
Mööda kodust õuerada
sai nüüd tihti jalutada.
Omal jalal liikuda,
mängida ja kiikuda.
Aiateel ja koduhoovis,
laps siin võidujooksu proovis.
Siis kui aastaring sai täis,
tädi torti toomas käis. | Uno Sikemäe, aastaring, tort, koduhoov | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Sõudis sügis mis ta sõudis,
aga pärale ta jõudis.
Ja uss sõi augu õunasse
ja siga lendas lõunasse.
Ja lõuna oli veidi kuum
ja seale meeldib jahe ruum.
Ta leidis ettekäände
ja lendas ära läände.
Läks looja nagu päike
see suvepõrsas väike. | Ilmar Trull, sügis, siga, päike | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| Suvi lõppes. Tulin linna.
Kästi juuksurisse minna.
Siin ei aita jonn ja nuuksed,
maha pügatakse juuksed.
Kõik, mis suvel kasvatasin,
maha niidab nõme masin.
Mis sa teed, kui vanaemad
moele rõhku panevad.
Ütlevad, et pole hea,
kui on lapsel kapsapea.
Paremini nupp sul nokib,
kui on maha aetud lokid.
Mõistatavamaks saab loeng,
kui ei täida kõrvu soeng. | Ilmar Trull, soeng, suvi, juuksur, kapsapea, lokid, loeng | Lisas: ragged @ 2020-03-22 | Hinne: - |
| OLI KORD ÜKS SANDER
KELLEL OLI VESI JA MANDEL
TA VISKAS MANDLI VETTE
JA JÄTTIS NEED OMAETTE
MANDEL TÕUSIS VEEPEALE
JA OTSUSTAS ET HEA OLLA ON SEAL
SELLEST AJAST SAATI
KÄIB MANDLI MANDRIL MITU PAATI,
LAEVA, AURIKUT KANUUD
KUID SEAL SAAREL MURRAD LUUD.
(VIIMANE RIDA SEST KEEGI EI SAA JU MANDLI PEAL OLLA) | OKEI SOBIB | Lisas: sitajonn @ 2020-03-10 | Hinne: - |
| |