| Siin sügaval kollaste liivade all,
maa sõbralik süda on sees.
Ma nägin, kus vesi kui puhtaim kristall
sealt keereldes ülesse kees.
On allika põhjas ta liivade peal
hea vaimude elamispaik.
Neid meelitab sinna ja hellitab seal
see jaheda joogivee maik.
Meil järveke metsas kui kallima silm
mind kaldale keelitab taas.
Ma tulen ja jään, siis kui ilus on ilm
ja koduselt kohiseb laas.
See väikene järv suurte metsade sees
kord meeletult kütkestas mind.
Sain sageli olla ta jahedas vees,
kui üle mul kuumenes rind.
Ma siniste järvede saladust tean,
neis allikavesi on sees.
Veepeeglisse armunult vaatama pean,
näen taevast seal enese ees.
Siis sinine järv mulle põhjatu näib
mu näkineid elab seal all.
Koos minuga igatsus kaldateel käib,
ja kaaslaseks olen ma tal.
On kallaste kaisus siin olla tal hea,
und näha vee rooside sees.
Ma kõnnin ta kaldal ja keegi ei tea,
kas kaua veel peatun ta ees. | | Uno Sikemäe, kristall, mets, järv, veepeegel, näkineid, kaldatee, kallas | | Lisas: ragged @ 2019-12-15 | Hinne: - |
| Jõgi voolab väsimatult
ikka mere poole,
lisab päevi, kuid ja aastaid
oma eluloole.
Elulugu pikk on niigi
nagu jõgi ise,
seda hea on meenutada
läbi voolamise.
Ööd kui päevad muudkui minna
kahe kalda vahel, küllap selle reisi mõttest
jõgi mõtleb vahel.
Kallastel kõik muutub ruttu,
jõgi ikka sama,
miski ei saa ahvatleda
korraks seisatama. | | suvi, elu, jõgi, kallas, öö, päev | | Lisas: brendakiisu @ 2010-03-16 | Hinne: 3.57 |
| |
