| Siin sügaval kollaste liivade all,
maa sõbralik süda on sees.
Ma nägin, kus vesi kui puhtaim kristall
sealt keereldes ülesse kees.
On allika põhjas ta liivade peal
hea vaimude elamispaik.
Neid meelitab sinna ja hellitab seal
see jaheda joogivee maik.
Meil järveke metsas kui kallima silm
mind kaldale keelitab taas.
Ma tulen ja jään, siis kui ilus on ilm
ja koduselt kohiseb laas.
See väikene järv suurte metsade sees
kord meeletult kütkestas mind.
Sain sageli olla ta jahedas vees,
kui üle mul kuumenes rind.
Ma siniste järvede saladust tean,
neis allikavesi on sees.
Veepeeglisse armunult vaatama pean,
näen taevast seal enese ees.
Siis sinine järv mulle põhjatu näib
mu näkineid elab seal all.
Koos minuga igatsus kaldateel käib,
ja kaaslaseks olen ma tal.
On kallaste kaisus siin olla tal hea,
und näha vee rooside sees.
Ma kõnnin ta kaldal ja keegi ei tea,
kas kaua veel peatun ta ees. | | Uno Sikemäe, kristall, mets, järv, veepeegel, näkineid, kaldatee, kallas | | Lisas: ragged @ 2019-12-15 | Hinne: - |
| Kahvatu päike üle järve
ja metsapuud kiirgavad lumest.
Veepiiskades sillerdab värve,
taevas õhetab kevade jumest.
Tõuseksin päiksena taeva,
otsima lembust ja lohtu.
Paneksin käed sulle kaela,
tundmata tõrget või ohtu.
Tuli tules?
Kas põleme tuhaks
kõrge leegiga ühises lõkkes?
Las sädeleb armastus puhas
ja kadugu viimsedki tõkked! | | päike, järv, lumi, taevas, kevad, armastus, leek | | Lisas: ragged @ 2006-12-17 | Hinne: 3.75 |
| |
