|
 |
Värsked luuletused |
 |
| |
|
|
| Suits ja udu, sammaldunud kivi,
hahetusse tõusev karjamaa,
jahe. Tõmban hõlmad vaheliti.
Tuled ka?
Kulu põletatud. Varjulinnad
saanud suitsuks, uduks, hajunud.
Puhast tunnet, kuhupoole minna,
olen tajunud. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Mu viimne kirg on ligi lund
surmhele, kirgas, seletund.
Saand lõppeks otsa võigas sõit.
Sääl taevapiiril tõuseb koit.
Mis pimestav ürgvalgus see!
Ma tuigun otse taevasse.
Käed sirutan: oo, hiilgav võit!
Ja siis on kõik.
Jah.
Siis on kõik. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Jääb mõne hetke mõistatuslik ilu
me hinge kumendama ka veel siis,
kui kõik on kadund. Meeleheite ringid
järk-järgult kaovad tumenevas vees.
Ei tea, miks tookord tõrjusin
Su kingid.
Siis küünlad põlesid, siis loitis pidu
all lumelummuse kristallpalees...
Nüüd, lugedes Su vaikseid
nappe ridu,
ma kummardan
Su kauniduse ees. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Kus ta nüüd on?
Elus või unes?
Pihkvas? Pariisis? Taevas või tules?
Oo, kuidas lehvis ta siidine sall
ja kihinal purskas
shampanja!
Pillavkurb sügise viimane ball.
Kas me veel kunagi...
Ei, ei või teada.
Autosse istudes nõksatas peaga,
sall tõusis lendu,
purpurne sall. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Sa läksid, hajudes sääl lumesattu...
Öös laternate sõõre väreleb.
Ja mina, kahetsedes kirgast pattu ---
Suurt Vaikimist ---, Sul vaatan järele.
Mu veetlev hirm, Sind tuhat korda tundnud
ma olen --- tumeda vee peegeldust.
Musttuhat korda tuksatades murdnud
end olen --- kust?
Mis seos? Mis truudus?
Veider mõte.
Ent mälu tõrgub meenutamast: kus?
Kaod üle silla, mustavate vete.
Lund keerleb, vaikus paisub
karjeks mus. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Must pitser üle meelte ---
ma olen kurb.
Ma olen täna kurb.
Su kuljused, Su sädelev absurd
mind põrmugi ei veetle.
Pime taevas.
Kus on nad nüüd?
Mis teedel Tema sau nüüd rändab?
Haavat raevus
maalt välja saadetud --- ah, au!
Ma seisan aknal murtudkäsi ---
must siluett.
Jah, palun.
Kõiki kelli helistada
ma käsin, et. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Ei, ära tõota!
Ära ligi liibu ---
ei ole vaja
viimset lähedust.
Ma armastan
Su suuri raskeid tiibu
ja silmi,
tulvil tuhat tähendust.
Ma armastan Sind ---
tõrksat, kuninglikku
ning traagilist.
Su sõõrmete peen vaist!
Tean üksildust Sus,
surmakuristikku.
Säält oled vaadanud mind
nagu Naist. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| | | | | |
