| Jänkule ma jõulud teen
kuuse alla koogid viin
oksa peale süütan küünla,
et näeks jänku siia tulla
| | kuusk, jõulud, jänku, küünal | | Lisas: ragged @ 2012-12-11 | Hinne: 5 |
| Suss on aknalaua peal,
päkapikk käib külas seal.
Pistab kommi sussi sisse,
ruttu ära jookseb ise.
Tahaks kordki teda näha,
pai ja kalli talle teha.
Päkapikk on hästi hea,
mind ta ikka meeles peab. | | kalli, päkapikk, suss, komm, pai | | Lisas: ragged @ 2012-12-11 | Hinne: 5 |
| Hirm mähib meie kehad riietesse, armastus lubab meil seista alasti.
Hirm klammerdub kõige külge, mis meil on, armastus annab kõik ära.
Hirm hoiab kõvasti kinni, armastus laseb minna.
Hirm tekitab viha, armastus vaigistab.
Hirm ründab, armastus lepitab. | | viha, hirm, armastus, elu | | Lisas: ragged @ 2012-02-21 | Hinne: 4.25 |
| Vean seljakotitäit õunu,
mis äsja korjatud sai
sealt, kus ei tarvitand jõudu
puu otsa ronides, vaid
teel läbi linna neid käsi
jalgteedelt noppis kuis sai.
Ei tohi ära ma väsida,
retke algus see vaid..
Torus huultel viliseb siis
tuulest võimendatud viis.
On silmalaud vajund alla,
et näha, kas kinni on veel
mu saapapaelad, kuid tallad
on jäljetult kadunud, meel
siis püüab lohutust leida:
ehk kulund nad olid? ja veel:
end polnud vaja neil peita?!
Mida ütleb nüüd mu meel?
(Torus huultel viliseb siis
tuulest võimendatud viis.) | | õun, elu, kahtlus, teadmatus | | Lisas: ragged @ 2012-02-16 | Hinne: 5 |
| Ma tahaksin edasi kasvada metsas,
siis langetaks tolmu ja samblike vahel
seal tipiksin pöörasel ilmel
ja teksadki viskaks öös tulle, las olla mul jahe!
Sest nii toitub vaim, lõpuks kuhugi sobin,
kui näidata loodusel paremast küljest end.
Jätan siis linna kõik elutu sodi,
ehk meres kord silman boheemlikku hüljest!
Seal sulpsatan isegi, päikse ja laine
koosmõjul end kirjeldamatutel sõnul
vees tunnen end joobnuna, kuid sain ma kaineks
sest, mis oli moodne - ürgelu, mu mõnu! | | elu, mets, inimene | | Lisas: ragged @ 2012-02-16 | Hinne: - |
| Pajupill metsõunapuu all
teeb karjase hingeõhuga
koostööd seal, nii lihtsat ja head,
ei poissi näi miski rõhuvat.
Õunu on metsõunapuul üks,
see üks ent väga armas tal.
Lambad on, jah, kenasti on
siit näha, ka äsja sündind tall.
Madu-uss on vooglemas seal
nii lähedal poisi jalgele.
Märganud laps ise on ju,
ta tänulik päevavalgele.
Eemale poiss liigub ja sealt
ta jälgib, kuis madu kaugeneb.
Rõõmus meel, et siug loom on teel
ja paisub õun, sirgub talleke. | | pajupill, poiss, õun | | Lisas: ragged @ 2012-02-16 | Hinne: - |
| Ma kukkusin maha ja mul oli paha
ja ümin jäi kinni mu hammaste taha.
End pikali leidsin kuid imestust peitsin
ja näo tegin ette, et puhkama heitsin.
Kuid miski mind rõhus ja mul oli kõhus
just selline tunne kui lendaksin õhus.
Ei saanud ma aru missugune maru
võis sedasi pikali paisata karu.
Kuid maas olin mina ja raskelt kui tina
üks tugitool pressis mu vana head nina
ja mul oli valus nii rinnus kui jalus
kuid rahulik karu kõik vaprasti talus. | | Harald Rajamets, karupoeg, kukkuma, karupoeg puhh, puhh | | Lisas: ragged @ 2012-01-18 | Hinne: - |
| Lumi ootas, et saaks suusarajaks,
tulla talve tulemise ajaks.
Maagi tahtis, et ta sajaks maha,
lumehangeks koduaia taha.
Liugles lumepilv ja alla vahtis,
lumesadu alustada tahtis.
Aga järvel polnud jäätund pale,
lumesadu sinna oleks vale.
Külmataadil oli rakkes regi,
kodust välja kiire sõidu tegi,
Vihmapiisk ta kätte helbeks jahtus,
pilvesülest oma teele lahkus.
Maa peal nähti sinitaeva kadu,
algas imeline lumesadu.
Valgusega silmad veel ei harju,
mets end peitis lumevaiba varju.
Laps nüüd seda koduaknast nägi,
kui ta ette kerkis kelgumägi.
Pani kaela kähku sooja salli,
tõttas veeretama lumepalli.
Tuul veel lumetünne tühjaks kallas,
palju rahvast suusaradu tallas.
Kõikjalt vastu naeris lumevalgus.
On ju kaunis uue talve algus! | | Uno sikamäe, talv, lumi | | Lisas: ragged @ 2011-12-08 | Hinne: - |
| Täna alles kelgutasin,
mäe peal sääri välgutasin.
Homme jälle sinna läheks,
ainult mäe peal lund jäi väheks.
Oleks mul üks lumekahur,
siis ma seda lumejahu
võiks ju mäele juurde lasta,
lapsed saaks sealt liugu lasta,
suusatada, kelgutada,
oma sääri välgutada.
| | Uno Sikemäe, lumi, talv | | Lisas: ragged @ 2011-12-08 | Hinne: - |
| Priit on punaninane,
Tiidul nina punane.
Õues nemad rassivad,
lumepalle tassivad.
Varsti vägev lumemees
seisab kuuri ukse ees.
Ta on hiiglamoodi paks,
ning tal ninasid on kaks.
Sütest silme vahele
jätkus ruumi kahele.
Siia siis on torgandki
kumbki pika porgandi.
Vahib aias harakas:
“Vaat, kus pauk ja pirakas!
Teda küll ei mõista mina –
kolmel mehel neli nina!
Pika nina sain vist mina,
See on juba viies nina!” | | Venda Sõelsepp, talv, lumi | | Lisas: ragged @ 2011-12-08 | Hinne: - |
| |
