Pajupill metsõunapuu all
teeb karjase hingeõhuga
koostööd seal, nii lihtsat ja head,
ei poissi näi miski rõhuvat.
Õunu on metsõunapuul üks,
see üks ent väga armas tal.
Lambad on, jah, kenasti on
siit näha, ka äsja sündind tall.
Madu-uss on vooglemas seal
nii lähedal poisi jalgele.
Märganud laps ise on ju,
ta tänulik päevavalgele.
Eemale poiss liigub ja sealt
ta jälgib, kuis madu kaugeneb.
Rõõmus meel, et siug loom on teel
ja paisub õun, sirgub talleke. |
