| Hinge peeglitesse keegi meist,
oma argusega silmitsi seistes
kui mineviku nõtkevas kütkes
kunagi, kunagi ei vaata.
See maa seal sees
kui üks tundmatu elajas,
kelle sõnu ei vaja,
kelle nime me ei tea.
Need silmad seal sees,
ometi paljastavad tõe
kui valet varjava loori,
ükskord tõmbavad eest.
Seal lebavad sisu, maailm ja tunded,
mis sündinud,
sündinud vaid
kõige pühamast veest.
| | elu | | Lisas: Haylie @ 2012-03-30 | Hinne: 3 |
| Vahel purustab ego me tunded
tihti ängitseb sõnadepõud
sageli on hinged meil haiged
ja naeruks on kadunud jõud
aralt sorides tunnetemeres
julgust ammutades iseenda seest
ja vaadates lootuse poole
püüame püsida õigel teel | | mina, elu | | Lisas: Loone @ 2012-03-28 | Hinne: 1 |
| Viivuks unustada segased mõtted
hetkeks kaotada hirmumüür
ronida üle piirangute tara
ja püüda õnn oma kätte
hoida ja mitte lasta minna
kõigel mida tähtsaks peame
mitte miski ei kuku sülle
kui kaheldes kaotame pea | | elu | | Lisas: Loone @ 2012-03-28 | Hinne: 1 |
| Elu on kole.
Elu on hele.
Elu on rahe
Elu on lahe.
Kõik see on vahel. | | lelu | | Lisas: harald02 @ 2012-03-07 | Hinne: 5 |
| Hirm mähib meie kehad riietesse, armastus lubab meil seista alasti.
Hirm klammerdub kõige külge, mis meil on, armastus annab kõik ära.
Hirm hoiab kõvasti kinni, armastus laseb minna.
Hirm tekitab viha, armastus vaigistab.
Hirm ründab, armastus lepitab. | | viha, hirm, armastus, elu | | Lisas: ragged @ 2012-02-21 | Hinne: 4.25 |
| Ma elan oma elu ,
aga mu hing ei ela oma elu,
ta elab minu sees ja elab minu elu.
Aga, ma ei taha, et ta mu elu elab.
Sest ta teeb mu elu valusaks.
Aga ma ei taha, et mul valus oleks,
just seepärast ma käsen -
tal lahkuta igaveseks. | | elu, igatsus, valu | | Lisas: -abc- @ 2012-02-19 | Hinne: 4 |
| Ma olen üksi ja mul pole mitte kedagi.
Ega mitte midagi.
Olen täiesti üksi..
Kõik on kadunud..
Kuhu küll ? Küsin mõttes ma taas.
Nüüd pole enam ma mitte keegi.
Olen vaid täiesti üksi allakäinud mõttetu joodik
kellest ei hooli mitte keegi.
Keda ei armasta mitte keegi.
Keda vaid kõik vihkavad
ja naervat minu üle.
Miks see kõik nii on?
Iga päev, iga tund küsin ma enda käest taas?
Miks see kõik nii on?
Miks miks see on nii ? Miks elu on nii teinud minuga? | | elu, igatsus, joodik | | Lisas: -abc- @ 2012-02-19 | Hinne: 4 |
| Vean seljakotitäit õunu,
mis äsja korjatud sai
sealt, kus ei tarvitand jõudu
puu otsa ronides, vaid
teel läbi linna neid käsi
jalgteedelt noppis kuis sai.
Ei tohi ära ma väsida,
retke algus see vaid..
Torus huultel viliseb siis
tuulest võimendatud viis.
On silmalaud vajund alla,
et näha, kas kinni on veel
mu saapapaelad, kuid tallad
on jäljetult kadunud, meel
siis püüab lohutust leida:
ehk kulund nad olid? ja veel:
end polnud vaja neil peita?!
Mida ütleb nüüd mu meel?
(Torus huultel viliseb siis
tuulest võimendatud viis.) | | õun, elu, kahtlus, teadmatus | | Lisas: ragged @ 2012-02-16 | Hinne: 5 |
| Ma tahaksin edasi kasvada metsas,
siis langetaks tolmu ja samblike vahel
seal tipiksin pöörasel ilmel
ja teksadki viskaks öös tulle, las olla mul jahe!
Sest nii toitub vaim, lõpuks kuhugi sobin,
kui näidata loodusel paremast küljest end.
Jätan siis linna kõik elutu sodi,
ehk meres kord silman boheemlikku hüljest!
Seal sulpsatan isegi, päikse ja laine
koosmõjul end kirjeldamatutel sõnul
vees tunnen end joobnuna, kuid sain ma kaineks
sest, mis oli moodne - ürgelu, mu mõnu! | | elu, mets, inimene | | Lisas: ragged @ 2012-02-16 | Hinne: - |
| Ma tahan naerda nii, et pisarad silmis
und näha sellist, mis tunduks kui ilmsi
emotsioonid enesest välja karjuda
ebaõiglusega mitte iialgi harjuda
nutta vaid valust, kui varba löön ära
kuulda sosinat, mitte mõttetut kära
vajuda unne kui väsimus kontides
astuda püstipäi, mitte lonkides
naeratust ka võõraga jagada
siiralt oma mammonat mitte kaitsta nii kiivalt
julgeda tunda nii kirge kui iha
eksida, vabandada, väljendada viha
justkui üks olla embuses armsamaga
näha päikest ka hallide pilvede taga | | elu | | Lisas: tonyolen @ 2012-02-11 | Hinne: 5 |
| |
