| Ma olen üksi ja mul pole mitte kedagi.
Ega mitte midagi.
Olen täiesti üksi..
Kõik on kadunud..
Kuhu küll ? Küsin mõttes ma taas.
Nüüd pole enam ma mitte keegi.
Olen vaid täiesti üksi allakäinud mõttetu joodik
kellest ei hooli mitte keegi.
Keda ei armasta mitte keegi.
Keda vaid kõik vihkavad
ja naervat minu üle.
Miks see kõik nii on?
Iga päev, iga tund küsin ma enda käest taas?
Miks see kõik nii on?
Miks miks see on nii ? Miks elu on nii teinud minuga? | | elu, igatsus, joodik | | Lisas: -abc- @ 2012-02-19 | Hinne: 4 |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
Kahtlus | | Järgmine luuletus samas kategoorias
elu
|  |
| |
