| 
                     | 
 |  |   | Ma sinult armastust ei palu, su armastus ei muuda minu meelt Sa enam iialgi ei valmista mul valu,ma lähen ära kõigiga su teelt
 Sa ära arva, ma ei ole eri, ma põlvili ei lange sinu ees
 mis sest, et kuum on armastuset veri ja sellele mõeldes tuikab süda sees.
 Ma sinu pärast pisaraid ei vala, ei igatse su rosinsilmi
 ei ihalda su huuli tuliseid.
 Sa ära minu juurde mures tule, ma vihkan sind ja sinu tegusid,
 Mis siis, et näen sind, siis kui silmad sulen
 mis sest, et tunded kunagi meid sidusid!
 
 
 |  | valu, kibestumus, kurbus |  			| Lisas:  Jaanika80 @ 2008-09-23 | Hinne: - | 
 
 
 |  |   | usun, annan, loodan, andestan
 kas alati õige tegu see, kes kurat kindel veel.
 Lootsin sa seda ei tee, kartsin, arvasin kartus tühine
 Palusin tähti ilusaid, sa oleks minu vaid !
 Kuhu panna ennast nüüd, pole aimu , -  kelle süül------
 Sul kergendus kukil, teine end mukib....
 Parimad on need, keda võõral rajal kohtame, eriti on see, just NENDE tee.
 Andestasin mõndagi, kuid ei unusta iialgi!
 Mäletan su igat sõna - teravat ja magusat, valet ja meelitust.
 Vales eland, kui libliklind, kes nähes päikest arvab, et on sinilind!!!
 
 
 |  | armastus, valu |  			| Lisas:  Jaanika80 @ 2008-09-23 | Hinne: 4 | 
 
 
 |  |   | Mind hoidis Sinu kuumav pilk ja tõmbas Siinu lembus.
 See oli just kui igavik
 kuid kadus nagu nimbus.
 
 Ma nägin ainult head vaid Sus
 kuid valed olid varjul...
 Nüüd südames surn`d armastus
 vaid sinu järel karjub.
 
 Mu hinge sees on auk - kas näed!
 Ning selle ümber valu.
 Sa võtsi kõik need kaunid päe`d
 ning jätsid ainult elu.
 
 Ma mäletan su lõhna vaid
 ning seda, kuidas naersid.
 Su silmis - armu lõõma taga
 mind kurjad hinged kaesid.
 
 Su suudlus kõrvetab mu suud
 ka nüüd mil oled läinud,
 Ma tuhat korda radasi kus oln`d me,
 olen käinud.
 
 Sa süüdi pole milleski
 ja samas oled kõiges.
 Mu elu murdund killestki
 veel õhkub ebaõiglust.
 
 Miks otsin Sind ma pilkail öil
 ei seda suuda mõista.
 Mu elu raevu paksult täis
 ning miskit pole hõista.
 
 Sa olid siin kui ingel suur,
 nii õnnistust sa andsid.
 Ning minu hinge elutu,
 sa lõppeks kalmu kandsid.
 
 Oh andesta nüüd mulle Sa
 need mõtted patused.
 Nüüd juubelda, sest peadselt saad
 sa osa matusest.
 
 Mä lähen siit vaid püsti päi
 kuid ilma uhkuseta.
 Su jume, mis nii ilus näib,
 mind ikka püüab petta.
 
 Ma lähen siit, sest oled Sa,
 see ainus keda vajan.
 Ja pimeduses pilkases
 mu hingepiin veel kajab.
 
 Ma loodan, et Sa tuned vaid
 üks hetk ka kahetsust.
 Sest elu mis nii soojust täis,
 sai triiki jahedust.
 
 Ja eksimused rängal teel
 mind piinama nad jäävad.
 Ka sellel viimse hetke eel
 kui jõuan oma kääpa.
 
 Surm lohutab mu nukrat meelt
 ning anab hingerahu.
 Miks eksitasid mind mu teelt,
 ei mulle pähe mahu...
 
 |  | Kurbus, armastus, valu, piin, surm. |  			| Lisas:  Luca26 @ 2008-08-30 | Hinne: 3 | 
 
 
 |  |   | Elu tuleb meil kerge, elu tuleb meil hea.
 aga kui hingel valu,
 aitan sind - seda tea!
 Nüüdsest tahan,
 et elu mul muutuks vaid maiseks,
 selleks palun sult abi:
 kallis tule mu naiseks?
 |  | elu, hing, valu, abielu |  			| Lisas:  ragged @ 2008-08-26 | Hinne: 2 | 
 
 
    | Miks peab olema nii valus? Miks ei ole kedagi kes tunneks,
 siirast huvi mida ma tegelt tunnen?
 Või millest ma unistan.
 
 Jah püijan olla alati olemas,
 kui mind vajatakse.
 Aga miks siis ei ole kedagi,
 kui mina kedagi väga vajaks?
 
 Tunnen ennast üksiku ja ära  kasutuna,
 mis siis, et ma seda välja ei näita.
 Naeratan alati üks kõik,
 kui valus mul tegelikult ka on.
 |  | valu, kurvastus... |  			| Lisas:  Minaolensee21 @ 2008-08-13 | Hinne: - |  
 
 |  |   | On vaid valu kesk vaikust
 On söed
 veel tunnetest kuumad
 On silmad
 pisaraist niisked
 On palve
 see huulil tuikab
 On kaugus
 jalad sind viisid sinna
 On tunne
 selle mulle jätsid tunda
 |  | tunded, valu |  			| Lisas:  LauraMarii @ 2008-07-29 | Hinne: - | 
 
 
 |  |   | Hinges on tühjus ja valu, üksindus piinamas mind.
 Ei - ma kaastunnet ei palu,
 igatsen kallis vaid sind.
 
 Oled nii kaugel, nii kaugel.
 Mõttes nüüd suudlen su silmi.
 Vahel mul pisar on laugel,
 sest soovin et oleks see ilmsi.
 
 Loodan et kohtume peagi,
 oled mu päikesekiir,
 kuid seda ma ette ei teagi,
 kas saatus meid kokku ka viib.
 |  | igatsus, saatus, tühjus, valu, üksindus, pisar, päikesekiir |  			| Lisas:  ragged @ 2008-07-20 | Hinne: 3 | 
 
 
    | Armastus sunnib tundeid ja valu, ning kanaerunäoga kalu.
 Kui iga hetk meid hoiab,
 ja paremaks teha püüab.
 
 Mööduvad aastad ja mööduvad kuud,
 kui armastus püüab, ei taha ta muud.
 Kuid lapsed on veel väiksed ja noored,
 kuid nendelgi on need uued.
 Ja noorus jääb igaveseks,
 ja tunded saavad pisarateks.
 |  | armastus, valu, tunded |  			| Lisas:  MirLill @ 2008-04-25 | Hinne: 3.75 |  
 
 |  |   | Vaatan sind, kuid teen näo nagu sind poleks seal. Ma ei tohi öelda, et sind tean.
 Pean väitma, et oled mulle täiesti võõras.
 Kuigi see suur armastus mu südames lõõmab.
 Me siiski oleme reaalselt võõrad.
 Sinust eemal olles unistan sellest,
 et oleksin ma su kaisus.
 Aga mitte keegi ei tohi minu unistustest teada.
 Need on küll unistused,
 aga meie elame siiski maa peal.
 Ja siis kui möödud sa minust,
 su tüdruk sul ümbert kinni hoidmas,
 siis tean et oma südant varsti maast taas ma
 tükkidena korjan.
 Kuid kui julgeksin sult paluda, siis paluksin,
 et jagaksid tükikest oma armastusest ka mulle.
 Ma tean, et see luuletus jätab sulle minust
 hullu mulje.
 Kuid palun ära viska sa mu armastust tulle,
 isegi kui näed meie suhtes protsendilisi nulle.
 Sa tekitad minus tunde,
 nagu oleksin ma pime...
 Ma ei näen mööda kõigest , mis valus.
 Kuigi minu armastus sinu vastu ongi vaid ,
 üks tobe valu!
 
 
 
 |  | Valu, pimedus |  			| Lisas:   @ 2008-03-27 | Hinne: 4.17 | 
 
 
 |  |   | Anna andeks ja unusta valu, andesta, kuid ma pisaraid ei talu.
 Andesta, kuid jääda ma ei või,
 andesta,et Jumal mind Sinu kõrvale tõi.
 Andesta, et lähen, kuid südames piin,
 voolab justkui kaktuseviin.
 Andesta, et elus on nõnda-
 mäletad üht ja unustad mõnda.
 Andesta,et olla enam ei suuda,
 andesta, kuid mu tundeid enam keegi ei muuda.
 Andesta,et möödun Sinust taas,
 ning ei aita Sind,kui oled abituna maas.
 Andesta, ei armasta ma enam Sind,
 ja mul on ükskõik- vihkad või armastad mind.
 Andesta, kuid liiga valus on mu tee,
 ja veelgi valusamaks läks nüüdsest see.
 Andesta, sest nii valus on kuulata Su valet,
 näha läbi seda valelikku palet.
 Andesta, et enam ei saa olla kui sõber,
 mu süda on niigi valus ja nõder.
 Andesta, nüüd Sina mulle, sest valetan Sulle,
 tegelikult, liialt haiget tegid mulle.
 Andesta, kui suudad Sa veel-
 ehk kohtad uut ja paremat oma eluteel.
 |  | armastus, valu, igatsus |  			| Lisas:  senjoriita @ 2008-03-23 | Hinne: 4.67 | 
 
 |  |