| Mind hoidis Sinu kuumav pilk
ja tõmbas Siinu lembus.
See oli just kui igavik
kuid kadus nagu nimbus.
Ma nägin ainult head vaid Sus
kuid valed olid varjul...
Nüüd südames surn`d armastus
vaid sinu järel karjub.
Mu hinge sees on auk - kas näed!
Ning selle ümber valu.
Sa võtsi kõik need kaunid päe`d
ning jätsid ainult elu.
Ma mäletan su lõhna vaid
ning seda, kuidas naersid.
Su silmis - armu lõõma taga
mind kurjad hinged kaesid.
Su suudlus kõrvetab mu suud
ka nüüd mil oled läinud,
Ma tuhat korda radasi kus oln`d me,
olen käinud.
Sa süüdi pole milleski
ja samas oled kõiges.
Mu elu murdund killestki
veel õhkub ebaõiglust.
Miks otsin Sind ma pilkail öil
ei seda suuda mõista.
Mu elu raevu paksult täis
ning miskit pole hõista.
Sa olid siin kui ingel suur,
nii õnnistust sa andsid.
Ning minu hinge elutu,
sa lõppeks kalmu kandsid.
Oh andesta nüüd mulle Sa
need mõtted patused.
Nüüd juubelda, sest peadselt saad
sa osa matusest.
Mä lähen siit vaid püsti päi
kuid ilma uhkuseta.
Su jume, mis nii ilus näib,
mind ikka püüab petta.
Ma lähen siit, sest oled Sa,
see ainus keda vajan.
Ja pimeduses pilkases
mu hingepiin veel kajab.
Ma loodan, et Sa tuned vaid
üks hetk ka kahetsust.
Sest elu mis nii soojust täis,
sai triiki jahedust.
Ja eksimused rängal teel
mind piinama nad jäävad.
Ka sellel viimse hetke eel
kui jõuan oma kääpa.
Surm lohutab mu nukrat meelt
ning anab hingerahu.
Miks eksitasid mind mu teelt,
ei mulle pähe mahu...
| | Kurbus, armastus, valu, piin, surm. | | Lisas: Luca26 @ 2008-08-30 | Hinne: 3 |
| |
