usun, annan, loodan, andestan
kas alati õige tegu see, kes kurat kindel veel.
Lootsin sa seda ei tee, kartsin, arvasin kartus tühine
Palusin tähti ilusaid, sa oleks minu vaid !
Kuhu panna ennast nüüd, pole aimu , - kelle süül------
Sul kergendus kukil, teine end mukib....
Parimad on need, keda võõral rajal kohtame, eriti on see, just NENDE tee.
Andestasin mõndagi, kuid ei unusta iialgi!
Mäletan su igat sõna - teravat ja magusat, valet ja meelitust.
Vales eland, kui libliklind, kes nähes päikest arvab, et on sinilind!!!
|
