|
 |
Värsked luuletused |
 |
| |
|
|
| Eile nägin ma Eestimaad!
Nägin hurtsikuid, saunasid,
nägin bagaaži ja paunasid,
väljal kivivõsa aunasid –
eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Lagunud talumajasid!
Oh kui rammetuid rajasid!
Kadaka-, lepavõsasid!
Eile nägin ma Eestimaad!
Eile nägin ma Eestimaad!
Põõsastikud ja võsad kõik
suikumise ja näotuse paik,
vaimusilm nii hämaras, vaik –
eile nägin ma Eestimaad! | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Nagu ilusamgi hele hääl
mäe koopast kostab koledalt,
haua sügavusest haledalt,
kui on koolja-koorem pääl:
nõnda kustub püham püüegi,
nõnda närtsib surematuski,
nõnda vaibub selgem tõdegi,
sumbub öösse ärdam hüüegi. | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Laul sellest kaduvast suvest —
see on kurbline laul;
laul sellest kaduvast elust —
see on kurbline laul;
närtsivast noorusest laul on
kurbline laul;
närtsivast voorusest laul on
kurblisem laul; —
laul sellest langenud vahvast,
kurbline laul;
laul sellest rusutud rahvast
kurblisem laul.
jah, sellest loodusesurest
kurb on laul
ja sellest südamemurest
kaebab laul. | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kiil kasvab kapsale alla
ja kaalikale kiil;
kui liig palju vihma ehk kuiva,
kasvab mõlematele kiil.
Kiil kasvab kaalikal' alla
ja ajalehele kiil,
ja ajale kiil kasvab alla
ja kirjandusele kiil.
See kiil on viha ja mõru,
ei lastele kõlba ta,
ei kõlba ka vanadele,
pääd uimastab üksinda.
On kiilisid igal ajal,
on kiilisid alati.
Kuid ainult kiilid meil ikka —
ei kaalikaid kunagi! | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kes meeldida tahab, peab roomama,
„jah” üteldes „ei” peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja — tänama!
Peab kandma lõpmata palju veel,
peab tundma, kuidas tal murdub meel,
peab kumardama kulla eel —
peab nuttes naeratama veel.
Ja kes ei taha, ei meelita ta,
ei taha, ei taha, ei tahagi ta!
Vaid külmalt elugi pakub ka —
tal enesel katsutaks meeldida!
Ja jääb ta nüüdki veel muutmata,
ta tõe-armastus puut'mata,
üks peab nüüd kahest sündima:
ta peab nüüd tõusma ehk langema! | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Las' lapsed teevad targemalt,
meil omiks päeviks sedagi!
Nii öeldi enne, öeldaks nüüd —
ei avita see kedagi.
Sest lastel sama vabandus
ja nõrkus nüüd kui ennegi.
Ja tõotatud Messias
on tulemisel alati.
Sest lastel nõnda samuti
on isaisailt pärandus:
kõik nende eksitused veel
ja endi eksiv noorusmeel. | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Ma lille sideme võtaks —
sind köidaks sellega,
sind köidaks sellega ühte,
oh õnnetu Eestimaa!
Ma taeva sina võtaks,
võtaks päikese särava,
võtaks eha, võtaks koidu —
sind köidaks sellega.
Ja armastuse ma võtaks,
võtaks truuduse, aususe ka,
ja köidaks sellega ühte
sind, kallis kodumaa.
Ja vere sideme võtaks,
võtaks venna südame ma —
ja köidaks sellega ühte
sind, õnnetu Eestimaa! | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Meil ukse ees lainetab meri,
käib alla ja ülesse;
siin laine lainet ajab,
küll taga järgesti.
Siin lainetab rukkiväli
kuldlaineid mu õue all.
Ja isa, ema ja käli
nad vaat'vad väraval...
Mu üle Eesti taevas
on nõnda sinine
ja Eestimaa päike paistab
nii selgesti, nii soojasti. | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid, meri, lained, taevas, eesti, päike | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kui tume veel kauaks ka sinu maa
ja raske su koorem kanda,
kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka
sa soovide siniranda.
Täht süttib ehk taevas su üle veel,
lill tärkab su haua pinnast
ja sinu mõte ja sinu meel
kord tuksub su rahva rinnast —
ja liigub ja loob ja lehvitab
ja kaunid radasid rajab,
su rahva koda see ehitab
ja põlvest põlveni kajab.
1894. | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Maalt välja aetud, eksind kõrbe rajal,
siit leidis perslane ta lõuna ajal.
„Sull' isamaa on olnud kohtus äge:
nüüd juhi Hellasesse kuninglikku väge.”
„Kui õhtust tõuseb päev: siis koju sõidan,
kui lõunast: siis ma Hellast teile võidan.”
„Ei, võõras! Sinu kuld mu ustavust ei murra,
ma olen greeklane — mind lase nõnda surra!” | | Juhan Liiv, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| | | | | |
