|
|
Värsked luuletused |
|
|
|
|
| Taandud teiste eest sa piiri taha
ja enda järelt kaotad jäljed, tee
kõik kes on olnud, on, sa jätad maha
ja hüvasti sa hüüad üle vee.
Ja ennast leiad, ihuüksi merel
sa otsid hingi, keda sa ei näe
ning eales sa ei kuule sõna tere
ja keskit pole, ulatamas käe. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kuulatad,
lainena lendlemas viis
tuulutad,
vaatd hinge sa siis.
Otsid nii ennast sa kildude seast,
aru ei sa enam, halvast ei heast... | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Hõbekuu kuldamas teid,
vetevulin paitamas meeli.
Kaunis kui armastet neid,
räägib tuntud ja tundmata keeli.
Taevavõlvil ta rändab ju ammu,
kumades öösel nii Sulle kui Mul,
valgustades igat me sammu,
Meie hingedes süütab ta tuld.
Nii kaunilt ja soojalt ta kumab,
Meie hiliste tundide Päike,
üha uuesti-uuesti lummab,
annab öödele kaunima läike. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kaasa kiskuv kära
ühtne valju toon
tahaksin ma ära
põletav on foon.
Läbi valge sudu
sähvib valguskiir
mõtteis ainult udu
lava ees on piir.
Purustades piire
kasutades tiibu
vabadusse kiire
sinu vastu liibun. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Olen vesi, H2O
usu mind või üles poo.
Oleks meri ümber sinu
või siis sina ümber minu
teemantpudel
nagu väike elu mudel,
sinust kinni hoiaksin... | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ma ennast naeran, vahel pilan
Ja tihti mängin väikest last
Kui purju joon, ma lausa kilan
Mu lemmikpaigaks liivakast.
Nii mängisin, kõik olid lelud
Kuid järsku üllatudes hoomasin,
Et nendelgi on oma elud
Ja oma urgu roomasin.
Nüüd joon ja maitsen oma sappi
Ma tahaks naerda, oh tulge mulle appi. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui hingetühjusest ja valust
Tegudest ja sõnadest mil pole alust
Ma köie keeraksin ja seda teile müütaks,
Ma haiget teeks ja lõpuks ära tüütaks
Kui iseennast üles pooksin
Kas teile ohvri tooksin?
Ei. Vaid ennast säästaksin
Ja häbist murest päästaksin.
Oleksin jaanalind. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui õnneni on viimne samm
Ja tunned, väljub viimne laev
Sul kätest kaob ka viimne ramm
Nii talle järel lehvitad
Ja tead, et asjatu on olnud vaev. | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Võib lillepotti kammitseda puu
saab kappi peita kuldse kuu
ning leegi kuuma alla neelata
kuid vabadust ei saa sa keelata.
Vaid võitluses sa nürid tera
ja kaotad päiksekera
kui taha teha võimatut
ja ülistada sõimatut.
Miks hüppad üle oma varju
sa parem vaiki, metsas ära karju... | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Elades, teistele anda
Ohverdada, ennast anda
Ohvrite koormat kanda
Tahan hingata! APPI!!! | Krahv | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| | | | | |