|
 |
Kasutaja ragged lisatud luuletused |
 |
| |
|
|
| Lumel oli tuisutuju,
püüdis mulle tulla koju.
Talle meeldis minu tuba,
akna taga anus luba.
Sõber tuul ta toonud siia,
hang on kõrge üleliia.
Küünib aknaruudu alla,
uks ei lähe enam valla.
Laseksin tal tulla majja,
kui saaks lumest teha saia.
Küpsetada piparkooki,
valmistada jõulujooki.
Minu kuusk on talveunes,
valges, pehmes tehislumes.
Lumi minu toas ei sula,
põrandale veeks ei vula.
Tuska teeb mul tuule tuju,
lennates vaid pääsen koju.
Lund on tee peal terve mägi,
Jõulumees ei pääse läbi. | | Uno Sikemäe, jõuluaeg, tuis, lumi, sõber, piparkook, talv, jõulumees | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Lumehelves rõõmu tundis,
et ta jõuluajal sündis.
Pani selga valge kleidi,
kõrgel õhus keerles veidi.
Kodu poole teed seal sihtis,
oma lennusuunda rihtis.
Maabus paigale siis heale,
lumemehe õla peale.
Nüüd on akna taga valves,
jõululumi jõulutalves.
Vaata, mida helves suutis,
ennast valgeks meheks muutis. | | Uno Sikemäe, jõuluaeg, jõululuuletus, lumehelves, kodu, lumemees, jõululumi, talv | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: 5 |
| Päevi lugesin lumises külas,
meie ühisel rõõmude mäel.
Oli saarikus õitsemas ülas,
kestis päikeses sillerdav päev.
Kodukünkad said jälgedest kaetud,
igat kohtumist ootamas hing.
Kas liig aeglaselt asju on aetud,
et sai katkeda sõprusering?
Miks küll kustusid süüdatud lõkked,
rohtu kasvasid kiigemäe teed?
Paika jäid aja voolavad tõkked,
elujõgede sillata veed.
Kodust jõuluöö küünalde sära
siiski vaataksin sinuga veel.
Kas ma tunneks su tuleku ära
tuisukeeristes talvisel teel?
| | Uno Sikemäe, jõuluaeg, sõprus, elu, jõuluöö, küünal, kodu | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Talvelinnud sageli on riius,
vares, harakas ja varblane.
Olla lumevang, on neile priius,
nad ei lenda ära lõunasse.
Küla kisas kui nad koos kõik tulid,
toitu lootes, kolmekesi reas.
Väiksed vargad, näppajad ja sulid,
vabalt käisid inimeste seas.
Varblane sai tulla veidi varem,
tema hüppas alla aia pealt.
Harakas neist oli kõige arem,
mitu korda lendas üle sealt.
Vares võitles varblasega kaua,
iga siinse toidupala eest.
Inimene kattis neile laua,
kiiresti see leiti lume seest.
| | Uno Sikemäe, jõuluaeg, talv, linnud, lumevang, vares, harakas, varblane | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Suusatasin talveajal
tavalisel lumerajal.
Mõnus oli metsa minna,
vaigulõhn mul tuli ninna.
Tegin mitu metsapeatust,
rikkumata loodusseadust.
Keegi minu ära tundis,
metsast põgenema sundis.
Orav oksal oli hoopis,
sealt mind käbidega loopis.
Tema tegu naerma ajas,
mets mul vastas naerukajas. | | Uno Sikemäe, jõuluaeg, talv, jõulud, orav | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Asjata ma nägin vaeva,
kõik mul oli tühi öö.
Kulutasin kallist aega,
luuletasin kogu öö.
Öine töö ei olnud tulus,
uni tallas kulmudel.
Tuul mu akna taga ulus,
kõrva tiksus seinakell.
Kas ma, taadikene, tohin
tänada sind paki eest,
luba, et ka kurku rohin
veidike sul külma eest.
Rohi on mul kuum ja kange,
tehtud mesilase meest.
Enne kui siit astud hange
soojendad ehk ennast seest. | | Uno Sikemäe, jõulud, jõuluaeg, jõulupakk, mesilane | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Kaunilt helisevad jõulukellad,
helli tundeid teele saates vaid.
Sädelevad koduaknad hellad,
tervitades kojuruttajaid.
Rõõm kui tulesäde tuules liigub,
püüab küünlaleegist väljuda.
Tuisuhangede peal tasa kiigub
üle härmaembes Eestimaa.
Seda helinat võid hinges kanda,
armastuseks võib ta muutuda.
Tema saatel truudusevannet anda,
unistuste huuli puutuda.
Need on igavese kella kajad,
rõõmukuulutajad üle maa.
Inimpõlve imelised ajad,
mida unustada hing ei saa. | | Uno Sikemäe, jõulud, jõulukellad, jõuluaeg, rõõm, küünlaleek, Eestimaa | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Mina olen väike Liisu,
meie kodus kirju kiisu.
Temal ees on piimatass,
nõnda kasvab kiisust kass.
Teda ei saa kooli viia,
peame jätma kiisu siia.
Äkki kassil hakkas kiire,
püüdis krapsti kinni hiire.
| | Uno Sikemäe, jõulud, kiisu, kass, hiir, kool | | Lisas: ragged @ 2016-11-17 | Hinne: - |
| Lumi päiksekiiri tundis,
hanged sädelema sundis.
Kõiki vaadata end palus,
lapse silmal hakkas valus.
Ilus küll, kuid mida teha.
Oota, kuni saabub eha.
Lumi lubas suure suuga:
"Mina sädelen ka kuuga!"
Läbi mitme aastaja
päikeseprille läheb vaja,
siis kui lumi sajab maha.
Vaadata ei ole paha
Jõuluaja sädelusi,
valguskiirte vallatusi,
värvilisest klaasist läbi
laps neid koduaknast nägi. | | Uno Sikemäe, jõulud, lumi, kuu, jõuluaeg | | Lisas: ragged @ 2016-11-17 | Hinne: - |
| | | | | |
