| Kaunilt helisevad jõulukellad,
helli tundeid teele saates vaid.
Sädelevad koduaknad hellad,
tervitades kojuruttajaid.
Rõõm kui tulesäde tuules liigub,
püüab küünlaleegist väljuda.
Tuisuhangede peal tasa kiigub
üle härmaembes Eestimaa.
Seda helinat võid hinges kanda,
armastuseks võib ta muutuda.
Tema saatel truudusevannet anda,
unistuste huuli puutuda.
Need on igavese kella kajad,
rõõmukuulutajad üle maa.
Inimpõlve imelised ajad,
mida unustada hing ei saa. | Uno Sikemäe, jõulud, jõulukellad, jõuluaeg, rõõm, küünlaleek, Eestimaa | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| |