| Talvelinnud sageli on riius,
vares, harakas ja varblane.
Olla lumevang, on neile priius,
nad ei lenda ära lõunasse.
Küla kisas kui nad koos kõik tulid,
toitu lootes, kolmekesi reas.
Väiksed vargad, näppajad ja sulid,
vabalt käisid inimeste seas.
Varblane sai tulla veidi varem,
tema hüppas alla aia pealt.
Harakas neist oli kõige arem,
mitu korda lendas üle sealt.
Vares võitles varblasega kaua,
iga siinse toidupala eest.
Inimene kattis neile laua,
kiiresti see leiti lume seest.
| | Uno Sikemäe, jõuluaeg, talv, linnud, lumevang, vares, harakas, varblane | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Elas kord üks varblane.
Ta lendas aasale, kus sõi suur lehmakari.
Üks lehm läks varblase juurde ja s*s talle peale.
Algul oli varblasel hea, soe ja hubane olla.
Kuid siis hakkas tal kõhe ja pime ja ta hakkas niutsuma.
Tuli rebane.
Ta kuulis varblase niutsumist.
Ta kraapis varblase välja ja sõi ära.
Moraal sellest: Kõik, kes su täis s*d, ei ole su vaenlased.
Kõik, kes sind hädast välja päästavad, ei ole su sõbrad!!! | | sõprus, sõber, varblane, vaenlane | | Lisas: kallitirts @ 2007-07-03 | Hinne: 3.4 |
| |
