Oleks mul see keegi, kellele näidata asju,
mida vähesed silmad tunnistanud, näidata
asju, mis väheste südameid soojendanud,
tekitada tundeid, mis kestavad kauem,
kui elu siin ilmas, et õnnistada seda
maailma armastuse ning headusega,
näidata kohti, millesarnaseid pole
kellegi silmad näinud, kuhu vaid
üks jalapaar astunud, mida vaid
ühed silmad jälginud, paar kõrvu
kuulatanud. Tahaks seda kedagi,
kes kahekordistaks kõik eelmise,
jagaks seda vapustavat maailma minuga,
need ilusad loojangud, ilusad rannad,
kaunid metsad ja sood, kaunid silmad,
pehmed suudlused, läbi paitava õhu,
siludes näo naerule, viies hinge
üle piiride. Pilvedest kõrgemale,
öeldes nägemist nõrgemale, maisele
kehale. Kujutledes seda tunnet,
mis valdab paljusi, lõhub südame
ümber kõrguvaid kaljusi, et lasta
sisse armastus ja õnn nii head. | | Armastus, igatsus, tunded | | Lisas: Hanschmidt @ 2012-07-17 | Hinne: - |
| Pole sind näinud juba kaua aega,
kas ei näinud selleks vaeva?
Ei tea, kas oleksingi pidanud,
mul sinuga ju nõnda vedanud,
tahaks loota, et miskit head sest kasvab,
nagu elu vanal heal Nasval,
elu pole ju lihtne, suhted veel enam,
kuid selles hämaras tundud veel kenam,
oma südamelt ning hingelt,
mitte välimuselt, vingelt,
sind nii väga juba tahaks näha,
kuid ma pole kindel kas see juhtub,
või sinu plaan taaskord luhtub,
ainult aeg saab seda näidata,
ning suhted rasked ümaraks käiata. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 4 |
| Öö nii salapärane näib,
tähti üle taevalaotuse käib,
mõtted aina peas veeretan,
üks sama asi mõtteis leierdab,
tunnen kuidas raskus väsitab,
üha sügavamale tundmatusse surub ta,
kardan kaotada kindlat rada,
silme eest näen vaid pulkade jada,
arvan, et enam ei suuda,
kuid teine pool minus ei võta kuulda,
jätkan üritamast võimatut,
saada endale seda, võitmatut,
kas vajan ma sellist katsumust,
või meeldib mul end piinata,
leppida võiksin ka vähemaga,
kuid ennast üha enam utsitan,
et saavutada midagi enneolematut,
iseenda, mitte teiste arvelt,
kannatanuks jään ju mina, ei keegi teine. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 5 |
| Täiesti jõhker, mis on toimumas,
minust lahti ütled sa taas,
just nii nagu ennustasin ma,
uttu tõmbad jällegi sa,
nii uskumatu kui see ka pole,
pole mu jutus ühtki vale,
mis kurat sul sisse läinud,
olen seda ennegi näinud,
kuid siiani ei tea mis too,
karm sõna taas vist lõpetab selle loo,
uskumatu et suudad taas nii teha,
kasvamas tunnen endas tohutut viha,
mis inimene sa selline oled,
ühel hetkel nii hea, nii lahke, ilus, kena,
mõne aja pärast lööd noa selga,
tõmbad tuld. On sellist asja siis
nii väga vaja, kui leidnud oled
hea raja, või sulle ei meeldi
mis sul käte vahel, vaid tahad enamat?
Edu selle leidmisega, minust oled läinud. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 5 |
| Näib, et taas helgemaks läeb päev,
mingit eesmärki taas enda silmis näen,
uskumatu, et sind see ei puuduta,
kas olen tõesti suutnud end muuta,
ning taaskord võin südamest loota,
et minu elu sa üha vähem näpid,
minu habrast mõistust kurjaga käpid,
need ajad on leidmas kurba lõppu,
lõpuks ei pea sellest kuulma ühtki kõppu,
nii taas oma mõistuse saan vabaks,
nagu juba aeg-ajalt on mul tavaks,
tore kui lõpuks saabub minu üürike õnn,
kes sageli välimuselt paistab könn,
aga siiski on ta visa ning truu,
just nagu taevas see valge kuu. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 5 |
| Naeratus Sul särama paneb öö,
naeratuse teistele näole ka lööb,
võid olla küll vahvalt väike,
aga Sinu kõrval kahvatub suur päike,
kõigi päeva rõõmsamaks muudad,
oma naeratusega kõike Sa suudad,
silmis on Sul vahva sära,
ära kaota seda kunagi ära,
toredamat inimest katsu leida,
otsiks kui lõunamaalt musta leiba,
õnneks maailm on nii väike,
taaskohtume millalgi, päike. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 5 |
| Mul pole enam sõnu öelda,
ei oska enam miskit mõelda,
Nii segadusse ajand mu meeled,
lausa peas sassi ajand keeled,
mis nüüd edasi peaks tegema,
võibolla peaks hoopis pagema,
miks mitte valusalt alla anda,
selle asemel et koormat kanda,
nii uskumatult kõlavad sõnad su suust,
öösiti ei mõtle millestki muust,
kõik nii tore ju näib,
kõik taas mõtteis oma paika käib,
nii muredest saan taaskord üle,
probleemidest vaba on süle,
kas kunagi lähedamaks saame veel,
ei oska ju keegi ennustada saatuse teel,
mõelda ja unistada võin kõigest,
nii valest kui ka õigest,
fantaasia piiritu lubab palju,
ka huvitavaid ning hulle nalju,
enamus ajast ajan ju möla,
millel pole tähtsust ega kõla,
mind suudavad taluda vähesed,
kahjuks kurbus hakkab pähe sest,
võibolla end muuta tuleks,
kuid sõda sees võib muutuda tuleks,
põleda võib see kogu eluaja,
kauem kestab kui vaja,
mõistust blokeerib kogu see haju,
kaduma hakkab reaalsustaju,
loodan, et lõplikult hukka ei saa,
mind alati ootamas ju maa,
auku kaevata pole ju keeruline,
mälestus jääb must mitmeveeruline,
kas tõesti igatsetaks mind,
või olin kogu elu teistel perses pind,
saatus üllatada suudab alati,
justkui kogu elu enne sündi betooni valati,
ootan mis saama hakkab,
enne kui tõeliselt elu lakkab! | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 3 |
| Mida mu silmad nägema peavad, need sõnad mu südame neavad,
tunnen sügavat valu enda sees, miks on taaskord valu südames,
see põletab kui sool haavadel, pole lõppu ega äärt minu vaevadel,
taas avasid minu vaesed silmad, näidates et su tujud on nagu eestimaa ilmad,
milleks küll lootust taas endale lubasin, et saaks taas selga omale nugasi,
kuidas suudab üks inimene olla nii kahepalgeline, mõistus lausa algeline,
tunnen kuidas pea mul koos südamega tahaks lõhkeda, kõigi mõtetega ja tunnetega end õhkida,
miks ütled sõnu mida tõsiselt siiski ei mõtle, mina ju sulle tühje sõnu ei ütle,
kas tõesti olen väärinud kõik sinu teod, mind üha enam endaga aegamisi seod,
kuid ma ei oska enam midagi öelda, ega oska mitte kui midagi enam möelda,
sinust lahti tahaks saada oma meeltes, kuid ikka ja alati pean ma sind ju meeles,
pea valutab metsikult koos südamega, sina midagi sellist ei oska oodata ju ega,
minu seisundi eest oled sa vastutav, mitte kordagi mu südamele või sa enam asutda,
arvad et olen mingi tundetu hüpiknukk, eksid rängalt kui arvad et suu kinni seisab kui lukk,
ka mina tunnen tundeid nagu sina, kuid arvad alati, et väärtusetu olen mina. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 3.67 |
| You close your eyes,
when somebody dies.
You wish them to come back-
lead you back to your track
Guess what, they never will,
you'll only see the coffin bill.
So pray that your loved ones stay with
you as long as they can,
make them happy, as long as you can. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 5 |
| Kas mäletad aega, mis meil pooleli jäi,
enam neis samades kohtades ei käi,
nii väga ihkan sind sinna taas viia,
kui tuleksid vaid minu juurde, siia.
Kaua oodanud olen vaikuses,
pilkases pimeduses ning üksinduses,
kõike vaid sinu nimel teen,
sinu juuresolekul sõlme läeb keel.
Lood need kõik sind meenutavad,
mõtted peas sinust keerutavad,
igatsen sind rohkem kui varem,
küll kõik lõpuks välja tuleb parem.
Niiviisi ma siis üksinduses passin,
sinu nimel rasket tööd ma rassin,
vaid selleks, et näha sind see aeg üürike,
piisav, et lõhkuda see paks müürike. | | Hanschmidt | | Lisas: Hanschmidt @ 2011-11-25 | Hinne: 4 |
| |
