| Kui lõppes sinul suhte võlu,
siis hävitades, hukates,
sa ütlesid, et see on ELU
ja läksid pettes, muiates.
See kõik, mis korda saatsid, tegid,
mul ütlesid, et SAATUS see.
Ma arvan, et mind auku trügid,
ja ise mulle SAATUST teed.
Ei olnud sina SAATUS, ELU,
ka selle kõige tegija.
On hea, et läbi on see melu
ja jälle olen nägija.
| minevik, elu, saatus | Lisas: hanspoiss30 @ 2009-11-30 | Hinne: 4.5 |
| Nüüd taas tean et tegin vea.
Tunnen ennast halvasti, miks pidin kirjutama need read?
Meel mul kurvem nüüd kui ennem.
Just kui olen lolliks tehtud, taga nutan kõik mis möödund.
Ainult pisaraid ei ole enam. Kaev on kuivand alles jäänd küll hingel janu.
Rumal minust et nõnda siin istun,
kuhu jääb mu uhkus au?
Kaugele, kaugele mälestuste taha
unustatud mina mida keegi ei vaja.
Nüüd taas tean et tegin vea. | viga, õnnetu armastus, uhkus, mälestus | Lisas: Marchell @ 2009-11-06 | Hinne: 3.5 |
| Meil oli ammu aeg nii ilus,
et mõtlema mind paneb see.
Ma arvan aeg meil halva silub,
kuid vaevalt ristub meie tee.
Me armastus täis oli võitlust,
siis taanduma sind sundis see.
Ses elus pole üldse õiglust
ja lahku vviski meid me tee.
End vihkama ma sundisin,
et vabaneda suudaks, saaks.
Ja samas andestada tahtsin,
kui miskit enam tunne ma.
Ma tegin elus palju vigu,
mis kahetsema paneb mind.
Ka otsustes ma olen tigu,
on ajal ikka oma hind.
Sa tõstsid korraks välja veest,
et anda ja siis võtta taas.
Ja rebisid mul hinge seest,
see siiani on kuskil maas. | reeder | Lisas: hanspoiss30 @ 2009-10-31 | Hinne: 4.86 |
Kardan
On elu läinud oma rada,
ei suutnud miskit põõrata.
Ei saanud muuta seda jada,
ei saanud öösel magada.
Nüüd kõik läeb järjest paremaks
ei enam ängi, igatsust.
Ma läinud järjest kõvemaks,
ei sõltu mina enam sust.
Ma olen juba tugev, terve,
kes alustada soovib uut.
Ja eristada suudan värve,
kõik pole enam ainult must.
Ma kardan,et kõik kordub taas
ja peidan ennast Sinu eest.
Et olen jälle audis, maas,
ning olen jälle armund mees.
| reeder | Lisas: hanspoiss30 @ 2009-10-29 | Hinne: 4.63 |
| Käib vahest peast mul läbi mõtte värin.
Nagu ei usuks et armastasid mind.
Tõestus sellest ju olemas, lapski suureks kasvamas.
Võibolla sa armastasid, ehk ma lihtsalt kardan Sind
Sind ja sinu hävitavat mõtet.
Vihkad mind ma tean.
Mäletan kui laususid, mul kord järgnevad read..
Need sõnad saadavad mind ikka - Ainult armastuset Ei piisa! | armastus, õnnetu armastus | Lisas: Marchell @ 2009-10-26 | Hinne: 3.67 |
| Pisarad põskedel pole kuivanud veel,
käsi puudutusest soe.
Su suudlus huultel kuum,
ent seisma jäi me aega näitav kell. . . | kuku | Lisas: tiutsu @ 2009-10-26 | Hinne: 5 |
Miks usun su sõnu, kõik valed on need,
siiski mind võlud ja õnnetuks teed.
Tõeks vale saab mulle, sest armastan sind,
kõik andestan sulle, vaid armasta mind.
Miks usun su sõnu, tõtt vähe on neis,
su silmade särast võik lugeda teist. | õnnetu armastus | Lisas: tipzuk18 @ 2009-10-06 | Hinne: 4.5 |
| Sinuta Kõik on Tühi,
Sinuta Hing on Üksi
Miks?
Sest ainult sina võid,
Loota ja Lõpuni
Oota ,et Unistus
Mis Meid seob on Üks !
Sa Ainult Oota ja Looda
ja lõpuks sa mõistad
Et unistus Mis meid seob on Üks
| :) | Lisas: Manna @ 2009-10-02 | Hinne: 4 |
| Mu suvi oli soe ja kena
ja päike paistis lõputa.
Ma rabelesin sulasena,
siis jäin ma ikka palgata.
Ma sõitsin palju ära ,merel,
et pesta ,leida lunastust.
Ja pihud olid rakkus,verel,
et unustada unistust.
See unistus must oli kauge,
reaalsusesse mahtund see.
Seeoli kõigest laine lauge,
millel oma kindel tee.
Mu ilus suvi oli must,
jääb nõnda mälestustesse.
Sest tapsin oma armastust,
ei tahtnud ununeda see. | hanspoiss | Lisas: reeder44 @ 2009-09-28 | Hinne: 4.25 |
Ämblikuvõrgud laes,
närtsinuid lilli püsti hoiab vaas.
Ei tõmba kardinaid akende eest.
Su öeldud sõnad väljapääsu otsivad toast.
Klaasidesse valamata vein.
Seinal seisma jäänud kell,
hinge närib valus lein.
Ei enam olemas olla saa MEID.
Kui sa tulid, ei uskunud,
et haiget mul teed.
Ja kui Sa läksid, ei tunne,
et mul Sinuta oleks parem. | Annan andeks, kuid unustada ei saa | Lisas: tiutsu @ 2009-09-22 | Hinne: 3.5 | | |