Mu suvi oli soe ja kena
ja päike paistis lõputa.
Ma rabelesin sulasena,
siis jäin ma ikka palgata.
Ma sõitsin palju ära ,merel,
et pesta ,leida lunastust.
Ja pihud olid rakkus,verel,
et unustada unistust.
See unistus must oli kauge,
reaalsusesse mahtund see.
Seeoli kõigest laine lauge,
millel oma kindel tee.
Mu ilus suvi oli must,
jääb nõnda mälestustesse.
Sest tapsin oma armastust,
ei tahtnud ununeda see. |
