| Kaob elust kindlus, määratus
Sest ettearvamatu, üllatuslik ma
Ei pelga asju, võimatuna näivad
End hallina ei tunda saa
Sest olen see kes, olla tahan
Võin üllatada iga hetk
Sest elust kunstiteose teen
.seda, Te saate kui minuga mässate. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Kui benjihüpe, vaba mõttelend
Või täiskuu taustal, hüpe varjuga
Mõttemenüü, milles ammutan jõudu
Leian ma toitu, õhku ja vett
Ehitan neist lossid ja pargid
Luulekogud, laulud ja maalid
Tõelisse maailma, tegelt.
Mida te arvasite? Olen ju piiririkkuja. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Unistus on tõke
Kui peatun tema ees.
Ta muinasjutt,
Kui ainult selleks jääb
Siis maailm vaid,
Kus põgenen reaalsusest
On sellel maal mul ülim võim.
Ta midagi ei maksa,
Vaid mäng ta on,
Kus ei saa kaotada.
Või on see nii
Kui loobuks, annaks alla
Ma kaotaks endale, sest olen arg
Ma tõusen üles, asun sõtta,
Mu vaenlaseks on kahtlused | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Sa vaatad mind,
Mina maigutan suud
Ja küsid, piiludes kuud,
Mis on tema müügihind.
Mind seejärel viid oma koju,
Kus aseme endal saan uue.
Sest nüüd sul on oma poju,
Mulle annad püksid ja kuue.
Ja vaatad mind läbi seina
Sest muidu ma määriksin sind
Kui pinnale ulbin, ei usu et leinad
Sel kaotusel odav on hind.
Järgmine kord võtan hiire | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Me hinged on värvitud, tuhmid
Ja vahel meil värelev klaas,
Me ulmad ja mõtted on juhmid
Mis varjuna lebavad maas.
Sa uskmatult kaunis mul paistad
See sära silmis on valus
Sest kasu mu isikus haistad
Miks tulid sa, kes sind küll palus?
Tõstan klaasi, ja silman ma tõde
Ma muigan ja sellega lepin,
Oli Kurjus su kaksikõde
Ei hooli, vaid edasi kepin. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Armastus kui täide läinud muinasjutt,
või unistus, mis imeläbi saanud tõeks.
Kui kaunis mõte, mil Su juurde rutt
see väike oja saand on suureks jõeks.
See jõud, mis teeb meist Jumalad
ning sõnadele annab mõtte uue
me pole enam rumalad
sest meis on uue maailma suue.
Ta lõõmav tuli, kohtuvad kui suud
kui tähepaar, mis veelgi helgem näib
ning öösel varjutab ta kuud,
kui keegi kallis Sinu kõrval käib.... | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ma olen bändis, mängin vaikselt pilli
ja istun keset suure maja harja
ma kulutan nii oma sõrmed villi
ning sünget masendust ei varja.
Sest iial pole olnud esimene viiul
ma olen aina olnud igavene teine
ja pole oma kohta olnud riiul
ja söömata on viimne püha eine.
Ma istun öise taeva all
mu muret kuulab ainult tühi öö
ja eraldab mind raudne kaitsevall
on üksindus mu tähtsaim töö.
Kuid vahest sean ma ennast teiste hulka
ja naudin iga naeru, teiste seas on hea
ja tõstan oma dirigendi pulka
kas bändi valikus ma tegin vea? | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Tulime õhtu veetmiselt
läksime öö reetmiselt
saabusime vaikusest
keset inimsumma.
Oleme vaiki ja mõtleme
ei oska veel olla koos
kuid tegudes siiski tõtleme
sest elu on õnneloos.
Ei enne me tegusid peatu
ep vaata me ette või taha
sest loomus on nii meile seatud
ja sulab me ümbert nii vaha.
Nii saamegi märjaks
ja võib-olla hakkab ka jahe
kuid eales ei jäta meid tunded
ja raudne ja võitmatu tahe. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| On hommik, kõrvus kaigub kuu
sonaat, meeleolu võimendub ja lööb
ning ahtaks jooneks surutud mul suu
ja hingeviis, mis mõistuse mult sööb.
On meeleolu taas nii üle pika aja
et ajudesse laseksin ma kuuli
ei tea, kas kellelgi mind vaja...
nii mõtlen rannal, keset sügiseseid tuuli.
Üle pika aja poetan pisara või paar
sest olen üksi, keegi mind ei näe
see on kui meres, üksik saar
nii tõstangi ma lehvituseks käe.
Hüvasti | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| Ma tahksin puutuda taevast
või olla su jalge all maa
olen õppinud pääsema vaevast
sest keskel ma rahu ei saa. | | Krahv | | Lisas: Carl16 @ 2016-11-30 | Hinne: - |
| |
