| naeratan,
see hetk on ilus.
silmades kurbust varjan,
miks peab see ilus olema nii valus?
unistan korraks maailmast teisest,
suudan olla jälle rõõmus.
kaugele olen jäänud kõigest maisest,
siia tagasi toob vaid südame kurb lõõmus.
tahan vaid mõtteid sellest, mis võiks,
mis võiks olla lähedal, mitte kaugel.
loodan veel ära tunda, mis jääks,
reaalsus vaikselt raugeb.
hall vaikus käib mu ümber, teeb ringe,
ta saanud õhtuseks kaaslaseks.
see siin natuke valgust siiski toob hinge,
ei pea alla vanduma igaveseks. | | reaalsus, elu, unistus | | Lisas: Tedi @ 2010-12-21 | Hinne: - |
| |
