Otsingu sõnad: mina.
| pargipuude oksi muurab sügis
külm poeb mantlihõlma vahele
mäletan et ükskord leheprügis
võtsid õrnalt kinni käest
ja kinkisid siis mulle suudluse
sama kiirelt nagu see kõik juhtus
silmapiiri taha kadusid
vihm su jäljed pargiteedelt uhtus
ma hüüdsin vihkan maailma
sest aega peatada ei saa
ja palusin et jälle korduks see
15 november vihmasajune
liiga hilja sain ma sellest aru
tulega ei tohi mängida
las nüüd väljas möllab sügismaru
sest maailm palju selgem näib
aeg ikka oma rada käib
kord palusin et...
ja kuigi rahvas on mu ümber
olen üksinda
kui kohtusime teadsin kohe
iial sind ei saa
sind iialgi ma endale ei saa
veel vahel palun ma...
| | termikas | | Lisas: kassipoeg15 @ 2007-10-12 | Hinne: - |
Sel peol vastas saatus mu soovile
sel hetkel kui uksest sisse astusid
Sel päeval panin sind proovile
kuid mu ootustele igati vastasid
mul liblikad lendlesid kõhus
ärevust tunda ol rõskes õhus
teadsin,et see kõik oleks hullus
mõnegi arvates suur lollus
kuid mina teadsin,see tunne oli veatu
enam kartusest läheduse vastu ei peatu
sinu trikid panid mu pea pöörlema
terve maailma minu ümber keerlema
sina olidki mu unistuste mees
kes kõik paika pani minu sees
| | saatus sõrm | | Lisas: aljona @ 2007-10-12 | Hinne: - |
| Soovin veel korraxki olla Su kõrval
ja koos saata päikese kaljunõlval.
Sinu embuses vaadata tõusvat kuud
ning kirglikult anda viimast korda suud.
Tahan tunda Sinu kehasoojust veel,
et jääx mälestus mu tuleviku teel.
Su mahe hääl jääb mu kõrvu kajama,
mina kogu hingest jään Sind vajama.
| | Igatsus, luuletus | | Lisas: zivily @ 2007-09-11 | Hinne: 3.75 |
| Vaid murtud salmides võin jutustada sellest, mis
on toimunud viimased kakskümmend aastat.
Luulest on kaugel kõik, millest kõnelen
Kujundid lahtuvad nagu käärimaläinud vein,
mis huvitab vaid herilasi, kes ilmuvad ka ainult
teatud aasta-ajal ega oma sümboli tähendust.
Kui sa tuppa astud, pean olema suremiseks valmis.
(Kas ma olen selleks nüüd tõeliselt valmis, küsin
eneselt keset ööd, mis lausa tormab hommiku poole,
hoolimata kellast või salasoovidest pikendada, piken-
dada see ainumas hetk, mil olen endaga nii
üks, et hirmgi hakkab.)
Oleme kaubelnud armastuse kui rahaga, mida saab kulu-
nute vastu pangast alati seaduslikus korras vahetada.
Oleme ka viisakusi vahetanud ning harrastanud silmaklappe
seal talus, kus vindus suutmatus endaga toime tulla
tõeliselt ja kauplemata.
(Ah, nagu nii paljudes kohtades Eestimaal,
nagu on juhtunud nii paljudega siin Eestimaal, kus ükski
tõekspidamine teisega ei kattu nind ainus viis eneseteostuseks
on eitada teist endasarnast.)
Sa tuled hommikul, ma tean, sa tuled alati hommikul,
teades, kui väsinud olen valgeks kõneldud ööst,
kuidas mind häirivad pesemata aknad ja töö, mida teen,
et need mõtte jõul saaksid puhtaks.
Sinuga koos tuleb hulk teisi viisakalt naeratajaid,
keda olen truult järginud, teenides sõnad ja salmis
meelterõõme ja tuhinaid, nimetades mõistmiseks kõike,
mis minu omast erineb.
Sa tuled ja hakkad mind rääkima tagasi. Tagasi minevikku.
Tagasi nõrkustesse, mida ma ei häbene, sest tänaseks on
nad sulanud kui märtsikuine lumi.
Sa ütled mulle, et andku ma andeks või ärgu andku.
Võrdsed võimalused mõlemad. Et e peame mõistma ja
mõistma
luuleks saanud männikasvude pilgu all, mis on alati taga-
mõtetest puhtad.
(Kui hästi tunned sa luulet!)
Aga mina olen valmis surema või ärkama ellu ning Tume
Ruut
ei tõmb mind ligi. Tuleb ärgata ellu, mis võib olla ju surmgi.
Ootan saabumist nagu kella kuuest kojamehe luuda,
mis pühib minult viimase katte kui vaha ega tunnista
minegid mööndusi.
Kell pole veel kukkunud. Ja mina pole midagi öelnud.
Kõik selgitused on tagantjärgsed.
Ainult öö on tõeline.
Olen tüürinaine oma majas. | | öö | | Lisas: misseeon- @ 2007-08-29 | Hinne: 4 |
| Ruumi on alati ühepalju Õhk
enesest raske Ei tunnegi kui hingan
Ei tajugi et läbistan Ei märka
lahutavat vahemaad
Sa astud mu ette Su sõnad mõõdavad
pikkuse laiuse raskuse ja see
olevat (olengi) mina
Kaalutav ajastu keskmes
nõnda nagu igaüks ja igal ajal
Õhk hingab mind endiselt
Ruum mahutab
Maa kerkib põlvedeni ilma et
kuhugi vajuksin
Vaatan sullegi silma kaalutus
kaalumises ega leia ühtegi sõna
mis neid kumbagi määratleks
Varsti on õhtu Me varjud on pikad
Siis sulavad algoluga ühte | | Õhk, Kaalumine, Mina | | Lisas: misseeon- @ 2007-08-29 | Hinne: 4 |
Tänu mulle sai Su elu uue alguse,
tänu mulle Said aru, et elu pole veel läbi.
Just mina tõin Su ellu tagasi kaotatud valguse.
mina - süütu ingel, kes tuli ja Su valu nägi.
Nüüd mind kullast kallimaks pead,
minu nime läbi une Sa hüüad.
Soovid olla mu lähedal rohkem kui isegi tead -
olen sügaval Su hinges, mind seal hoida Sa püüad.
Aga minuga koos ei saa olla Sa eal,
mind vaid sõbraks kalliks pidada võid.
Ja kuigi selle pärast saatust Sa nead,
ära unusta - mina päikese Su ellu tagasi tõin... | | sõprus, elu, kurbus | | Lisas: deepermeaning @ 2007-08-27 | Hinne: 3 |
| õhtukullases päikesesoojas
aknal hõljuvad kardinad.
tiivasuminat tuppa toovad
möödalendavad mardikad.
veel lendamas õhtune liblikas
ja mesimumm ruttamas koju.
õhtuviisikest siristab ritsikas,
pesal konutab sipelgapoju.
| | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.75 |
| ma olen vihane kogu ilma peale.
Ei too ma ohvreid halvale, ei heale
siin ilmas must keegi ju ei hooli,
siis mina ka millestki ei hooli
pillid alla loputan viinaga
sängi heites nutan piinaga.
Veri nõrgub mööda kirvetera
weel viirastub mu arm, kes läind............
| | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.33 |
| Sa ütlesid: näkku ei lööda
Sa südamesse mind lõid.
Ära vaata mu silmadest mööda
Argust taluda mina ei või.
On otsitud saari ja mandreid:
mina otsisin inimest
Kinnituisanud tunnetehanges
Olin hulkuja hiline.
Taoti kunagi atradeks mõõgad,
Uued rajati linnad ja jõed.
mina usu ja siiruse jõuga
Sinu valed kõik tagusin tõeks.
Möödakäijate irvitus jalus
Üha vähem kammitses mind.
Ainult siis oli pööraselt valus,
Kui kuulsin et naerdi sind.
Minu nime ja julguse najal
Sinus jalgadel seisja sai.
Lõpuks mõistsin: sul pole mind vaja,
Olin sinule toetuspunkt vaid.
Ära vaata mu silmadest mööda,
Nagunii olen mõistnud nüüd kõik.
Sina näkku ei hakanud lööma.
Hoopis südamesse mind lõid.
| | :) | | Lisas: Mailis @ 2007-08-23 | Hinne: 3.75 |
| Sinine kuu laulab mulle,
põlevad tähed soojendamas eha,
mina sõnatult sosistan sulle, ma oskan ka olevikku teha.
Kivid lõõmavad smaraktselt puudel,
Roheline eha tervitab lilli.
Tunnen kuis kleeplint on kõigil neil suudel,
kes mängivad loojangul lootuse pilli. | | lootus | | Lisas: mailis7 @ 2007-08-03 | Hinne: 3 |
| |
