Otsingu sõnad: maja.
| lõulu õhtul maja põleb maja,
eks ju seda pole vaja.
on täna kena õhtu,
vana isa lendab õhku. | hea luuletus | Lisas: luuletus123 @ 2009-12-03 | Hinne: 2.67 |
| Kaugustes kõik majad valgustuses säravad,
lume alla kattunud on kõiksudu väravad.
Potid, pannid lumemeestel peas,
seisavad nad ammu juba reas.
Porgandid oranzid neil peas on pikaks ninaks.
ning paks vatitekikott neil voodis soojaks linaks.
Kõigil kaminad on kütte pandud,
ja puud sinna ette kantud.
Ka kõrged katused on lume alla kattunud,
ja kõige väiksemad puudki lume alla mattunud. | lustakas, natuke mõtlik, kena, lumine | Lisas: olla @ 2009-11-29 | Hinne: - |
| Minu armas pere ütleb alati kõikidele tuttavatele tere.
Isegi kui on neil paha tuju, ei nad ka kuskil järves uju.
Kui neil on väike laps, ütleb laps papale paps.
maja on alati täis rahvast, on nad alati meil vahvad. | XD, ema, isa, pere, tere, laps | Lisas: biljard @ 2009-11-08 | Hinne: 2.5 |
| Kusagil kaugel on keegi kurb.
Kusagil kaugel valgub silmadest nutt.
Kusagil kaugel on meri ja tuul.
Kusagil kaugel on majake suur.
Kusagil kaugel oled ka sina.
| kaugel | Lisas: stum2 @ 2009-10-21 | Hinne: - |
| Tahaksin
(aka introvertse melanhooliku pihtimus)
Tahaksin sõita hommikul tööle hubasesse kontorisse
ja öelda kolleegidele „Tere hommikust!“
ja lõunal visata nendega nöökivaid nalju
ning õhtul olla päevaga rahul.
Ihkan elada karges põhjamaa kliimas ja
kogeda lumiseid talveõhtuid väikelinna mahajäätud tänavatel
kus lumetorm ummistab teed ja pered kogunevad kamina ette
ja isa hoiab diivanil ema ja majas on vaikus.
Vajan kedagi keda armastada täielikult
ja teada et ka tema armastab mind vastu
ja pühendada oma elu talle tahaks, nii tahaks
kui teda vaid kohtaksin...
Sooviksin kordki tunda lihtsa kallistuse lohutust
ja teada et keegi hoolib
ning mitte veeta nädalalõppe üksinda kodus
kas seda on tõesti nii palju?
Nõuan õigust elada vabalt ja olla inimene
ega taha taluda teisi kes peavad mind tühjaks
ja kord päevas päikesekiirt näha ja
kedagi ehk naeratamas siiralt.
Himustan vahest olla üksi ja
nukralt vaadata ennast ülalt:
miks jätsin kasutamata võimaluse? Kes on need võõrad
mu ümber, sõnad julmad suus.
Loodan et saan heaks inimeseks
kes ei joo ega laiskle ja on lahke
ning on vastand oma isale keda kunagi polnud
ja kes midagi head ei väärtusta.
Tahaksin et kasvõi üks mu soovidest saaks tõeks, kuid
tean et elu ei anna – ta rendib
ja mina, va lootusetu romantik
oskan ainult tahta. | igatsus, kurbus, valu, tühjus | Lisas: Ando @ 2009-10-18 | Hinne: 4 |
| Emme ma ostan ehteid täis karbi
siis kui suures saan
praegu sull joonistan ilusa pildi
väikese salmi teen ka
siis kui ma kasva osatan sull maja
maja mis päikes on täis
praegu veel olen päikene ise
süles sullsäramas käin | emade päev | Lisas: vutsid @ 2009-05-11 | Hinne: 5 |
| Ei ööbikuna laulda Sul\'
mul ole annet antud.
Ja heliloojana ma ka
ei kuskil kirja kantud.
Vahest paberile värssi vean,
sõnu halvalt-hästi kokku sean
kuid Sulle,Võsa Pets,ma tean:
paar rida kirjutama pean.
On ammu tuntud tõde see,
et elu mure-vaevane
ja kui siis sinu käekene
ei küündi abi järele;
kui hädaorg on silme ees,
must mure murrab maha meest
kui jõud on raugend,lootus null-
siis asi polegi nii hull:
sest on üks kange eesti mees,
kel õiglus käib küll taga-ees:
su murekoorma võtab ta,
Sul julgust annab,lootust ka
ja tihti leivakotiga
ta leiab abivajaja.
Ei ausal,õigel sirget teed
vaid ikka kännu-kivine
ja nii su hele autoke
ja tume prilliraamike on tihti mudamerene.
Sa oma naha turule
viid võÕra mure eest
kuid tasu tihti sulle julm:
silm sinkjas,rulli löödud kulm.
Kas kütab kuumust päikene
või ilm on vihma sajune
ei tunne piire Sinu tee:
viib see sind Kohtla-Järvele
või hoopis Kagu-Eestisse.
Ei tea sa veel,mis ootab ees,
mis ergutab su haistmismeelt:
õhk puhas,kohvilõhnane
või liisund õlle-läbune.
Kas tunda hoolt on maja ees
või jalg sul koerasita sees;
kas hellitab Sind sinisilm
või luurab kuri pilk nii külm
eks hirmu-armu jagad Sa
ja õiglust kohe kuhjaga.
Selg sirgu aja,mures mees,
näe,Võsa Peeter sinu ees
kel julge süda rinna sees,
nael kummi,tubli Võsamees!
| elust enesest | Lisas: m001 @ 2009-03-27 | Hinne: 5 |
| Memme maja metsa all,
suure järve lähedal.
Havid õue ujuvad,
ülal pilved tujukad.
Vihmad sisse sajavad,
tuisud hangi ajavad.
Öösel hundid uluvad.
Aasta ajad kuluvad.
Memm aga kambris kalja joob,
viiel vardal sukka koob.
Ja see sukk on hall ja pikk,
hall ja pikk kui igavik. | äge | Lisas: kykykykx @ 2009-03-18 | Hinne: 4.2 |
| Ranits hüpleb kooli teel,
Päike särab tema ninal.
Ranitsal on rõõmus meel,
tal on aabits, tal on pinal!
Ranitsat ja koolilast
juba ootab koolimaja.
Ütleb "Tere tulemast"
esimene õpetaja. | KRISTEL9, kool, õpetaja, koolitee, ranits, pinal, aabits | Lisas: kersti999 @ 2009-03-04 | Hinne: 3.75 |
| Jälgisin pesale langevaid linde
kevad südames sillerdab siin
oma õppetöö parima hinde
eluteele siit rõõmiga viin
Lõppes näidendi viimane vaatus
vana klassiruum tühjaks meist jäi
meie sõprusest lahutas saatus
homme siia me enam ei käi
Saatis teele meid sõbralik maja
elutõesemaks muutus me meel
koolikellade kohustav kaja
sunnib aastaid end tajuma veel
Oli kool meile kõigile vahva
teiseks koduks ta aastateks sai
oleks soovinud tagasi tahta
mõnda hetke neist päevadest vaid
Siis ei uskunud saatuse karmust
meie teed enam kõrvu ei käi
meelde tuletan nooruse argust
mõte okkana hinge siit jäi
Vana sõpru veel otsivad pilgud
kui meid kohtumissoov siia toob
rõõmu helk jälle silmades vilgub
helli tundeidki koolikell loob | mälestused / kool | Lisas: ly2004 @ 2009-02-15 | Hinne: 1.5 |
| |